Mõistliku tegutsemisega kolmandaks

Kunagise Nordea panga juhi Juhani Seilenthali sõnul ei ole pangandusturul vahe teise ja kolmanda positsioonil vahel kunagi nii väike olnud. "Tõenäosus, et Nordea hüppab SEBst mööda, on 50 : 50," ütles ta.

Visanud pilgu finantsinspektsiooni andmetele, tõdes Seilenthal, et eraisikute lühiajalisi hoiuseid võrreldes on kahe panga vahe aga vähemalt 5,5kordne. "See on suur vahe," tõdes ta. "Ei ole lihtsalt liigutust, kuidas hoiuste baasi kolme- või kuuekordistada. Laenu anda on palju lihtsam kui hoiuste baasi suurendada." Eraisikute pikemaajaliste hoiuste puhul on erinevus 2,5kordne.

Bank Sankt-Peterburgi nõukogu esimees Indrek Neivelt märkis, et Nordea pank on kriisi ajal ainukesena mõistlikult tegutsenud. "Ülejäänud on olnud ebamõistlikud," märkis ta.

Kunagise Hansapanga juhi Priit Põldoja sõnul on universaalpanga jaoks nii väiksel turul nagu Eesti tähtis kriitiline suurus, mitte positsioon. "Arvestades viimase paari aasta arengut, on selgelt näha, et Nordea on jätkanud vaikselt kasvu. Sampo on pigem tegelenud enda probleemidega," kommenteeris Põldoja.

Sampo panga tegevjuhi Aivar Rehe sõnul on panga jaoks tähtsamaid asju kui positsioon. "Tähtsaim on see, mida pakutakse klientidele ehk kliendikesksus," ütles Rehe. Olulised on tema sõnul ka panga efektiivsusenäitajad ning tootevalik.

Sampo tulemused tulevad 10. veebruaril, siis saab ka vastuse, mida tegi Sampo pank eelmisel aastal teistmoodi. "Numbrid tulevad huvitavad," lubas Rehe.

LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul ei olnud eelmisel aastal just palju panku, kes oleksid suutnud oma laenuportfelli ja bilansimahtu suurendada - Nordea ja LHV Pank olid selles osas erandid. Kilu lubas kasvamise strateegiat jätkata ka sel aastal.

Eile headest tulemustest teatanud Nordea panga juhi Vahur Krafti sõnul võib neid mõnes mõttes isegi Eesti majanduse päästjaks nimetada, sest nad on hoolimata majandusseisust laene rohkem andnud, kui hoiuseid korjanud. "Grupi sünergia, tugev reiting, soodne rahastamine, turvalisus, ettearvatavus," loetles Kraft tegureid, mis annavad pangale tugeva aluspõhja. "Lisaks veel väga hea meeskonnavaim, head spetsialistid ja võimekad juhid."

Kraft ütles, et Nordea on andnud laenu ja toetanud kliente olenemata majandussituatsioonist. "Olles pea ainsana netolaenaja olnud, võiks meid teatud mõttes nimetada isegi "Eesti majanduse päästjaks"," ei jäänud ta tagasihoidlikuks. "Samuti on Nordea krediidiriskide hindamine ja krediidikahjumite haldamine olnud väga professionaalne," lisas ta.

"Oleme tänu tublide klientide toele saanud suuruselt kolmandaks pangaks Eestis," oli Kraft pingutuste tulemusega rahul. Samas pole turuosa Krafti sõnul eesmärk omaette. "Kooskõlas Nordea mõistliku kasvustrateegiaga tahame saada suurest Põhjamaade pangast suureks Euroopa pangaks," märkis ta.

Kraft eeldab, et kooskõlas majandusolukorra paranemisega ning tööstusettevõtete ja tarbijate kindlustunde taastumisega kasvab sel aastal ka laenunõudlus. "Toetasime laenukasvu nii majanduse langusfaasis kui ka nüüd tõusufaasis, kasvatades portfelli turu keskmisest kiiremini. Loodame seda saavutada ka tänavu," ütles Kraft.

Teeme kõikide pankadega koostööd. Valime koostööpartneriks eelkõige selle panga, kus on klientidel kontod.

Meie ettevõte ei ole kõige tavapärasem. Meil laene pankades ei ole ja panga laenuteenuseid me ei kasuta, natukene ainult liisinguteenuseid. Liisinguteenuste puhul võtame igal aastal pankadelt pakkumisi ja kõige parema pakkumise tegija on meie partner.

Praegu oleme olnud valdavalt ühes pangas. Panka valime teenuse hinna järgi. Oluline on ka konkreetselt see inimene, kes meiega tegeleb ehk kliendihaldur. Turupositsioon ei oma tähtsust. Meid huvitab see, kuidas pangad annavad klientidele laenu ja teenindavad neid. Erinevatel pankadel on erinevatel perioodidel erinevad strateegiad ja me valime selle järgi koostöö nendega.

Eraisikuna võtan ma ikka parima hetkepakkumise.