Käibemaksuga kütuseturul lokkava skeemitamise vastu

Täna heidame valgust kütuseturu varjupoolele. Selgub, et skeemitades lüpsavad kütuseturul tegutsevad maksupetturid riiki igal aastal vähemalt 45 miljoni euroga (700 mln kr) ning riik vaatab neid jõu- ja ilunumbreid jõuetult pealt. Äripäev tutvustab tänases luubiloos lähemalt skeemi, millega saab kümneid miljoneid eurosid teenida. Me oleme üsna veendunud, et see petuturg on organiseeritud - me ei usu, et selles lööks kaasa üksiküritajaid, kes täiesti juhuslikult tulusa skeemi avastanud. Ja kui seal ongi selliseid väikseid õnneotsijaid, liigub suurem osa rahast ikkagi ühe-kahe grupeeringu kontrolli all. Ka meie tänase loo kangelased on olnud tihedalt seotud allilmaga.

Samuti aitavad me arvates skeemitamisele kaasa nn ausad kütusemüüjad - nii suurt kogust maksuvaba kütust pole lihtsalt võimalik kanistritega ja kusagil metsas turustada.

Äripäeva arvates on riik liiga kauaks jõuetuks pealtvaatajaks jäänud. Meil on küll olemas maksu- ja tolliamet, kus on maksupettuste vastu võitlemise osakond. Meil on täiesti arvestataval tasemel politsei ja prokuratuur, kuid vähemalt praegu ei suuda nad kütuseturul toimuvat kuidagi kontrolli alla saada.

Mis oleks lahendus, kuidas välistada need skeemid? Kuidas jõuda nende inimesteni, kes meie kõigi arvel rikastuvad? Arvestades, et üksikisiku tulumaksu kogub riik aastas 200 miljonit eurot (3 mld kr), siis on maksumaksjail päris valus vaadata, kuidas neljandik sellest lihtsalt mingite petiste taskusse läheb!

Me oleme täiesti kindlad, et kavandatav tagatisraha süsteem seda olukorda ei lahenda. See võtaks kurjameilt vaid murdosakese mustast tulust ära - 100 000 eurot tagatisraha kirjutatakse lihtsalt n-ö äriplaani sisse. Pettustega teenitav kasu on mitu korda suurem kui tagatis, ütleb Neste juht. Pealegi, maksuametil on praegugi õigus kütusemüüjatelt tagatist nõuda, ent mullu kevad-suvel esitatud 154 tagatisnõudest täideti ainult 6! Petturid lihtsalt vilistasid maksuameti nõudmistele!

Kas sellest oleks abi, kui anda kütuse tarbimisse laskmise õigus vaid käputäiele kindla ja kontrollitud taustaga ettevõttele? Tõsi, see oleks ettevõtlusvabaduse piiramine ning ei pruugi konkurentsile kasuks tulla.

Äripäeval on parem ettepanek. Kehtestaks kütuseäri (miks mitte kogu aktsiisikaubanduse) puhul n-ö tagurpidi käibemaksukohustuse? Et kogu käibemaks makstaks kõigepealt riigile ära ja alles siis hakatakse n-ö mahaarvamisi ja tagasiküsimisi tegema? Ühesõnaga - tekitaks olukorra, kus kütuseostja makstud summast laekuks kütusemüüja pangakontole juba käibemaksu võrra väiksem summa - et pank suunab käibemaksu otse riigile! Tehniliselt ei tohiks see ju kuigi keerukas olla. Jah, takistuseks saavad sularahatehingud, kuid keelustaks sel juhul aktsiisikaupade hulgimüügil sularahatehingud.

Sest olgem ausad, seni on riik ju ettevõtjat usaldanud ja lahendanud asja ettevõtjaile kasulikult - iga käibemaksukohustuslane saab praegu iga kuu (tegelikult isegi kuni tuleva kuu 20. kuupäevani) intressivabalt käibemaksurahaga opereerida. Ning nagu elu on näidanud, kasutatakse seda kurjasti ära.

45 miljonit eurot aastas pole just väike summa - selle arvel saaks teha palju head. Kas või üksikisiku tulumaksu määra ühe, ehk isegi kahe protsendipunkti võrra alandada.

Autor: ÄP