Eesti Post võtab Express Posti üle

Ajakirjanduse ja posti kojukandega tegeleva ettevõtte ASi Express Post ostab riigifirma Eesti Post, tehingu hind on kummalegi firmale 2,6 miljonit eurot.

"Ju me siis oleme nii kiire, kvaliteetne ja efektiivne, et meid üles osta. Võib-olla perioodika kojukandes efektiivsemgi kui Eesti Post," selgitas müüki Express Posti juht Sven Suurraid. Tema sõnul oli Express Post riiklikule postifirmale konkurent pigem reklaami ja kirjade laialiveol, mitte niivõrd ajakirjanduse kojukandes.

Kui konkurentsiamet ühinemise heaks kiidab, koondub Eesti Posti kätte perioodika kojukanne, reklaamide ning kirjade vedu.

"Reklaamide ja kirjade puhul võib seda küll käsitleda kui konkurendi ülesostmist. Perioodikas vähem, sest senised omanikud andsid välja suure osa siin ilmuvatest väljaannetest ja oleks olnud lollus nende laialiveol Eesti Postiga pendeldama hakata," täiendas Suurraid.

Reklaamikandeturust kuulus Suurraidi sõnul Express Postile 2009. aastal 23% ja kirjade veol ligi kümnendik turust. "Kuna meie omanik on börsifirma, saan eelmise aasta tulemuste kohta öelda vaid, et meil läks sama hästi nagu üle-eelmisel aastal," ütles Suurraid.

Väikses riigis pole mõtet kahte kojukandesüsteemi üleval hoida. Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik ütles, et nende 50protsendilise osaluse müügi posti kojukandefirmas tingis terve mõistuse hääl. "Terve mõistus ütleb, et Eesti on kahe firma jaoks liiga väike ja teenuse dubleerimine toimub kokkuvõttes ikkagi kliendi ja lehelugeja arvel," selgitas ta.

Kadastiku sõnul Eesti Meedial raha vaja ei olnud, investeerimisvajadus puudus ka kasumit teeninud Express Postil. Ega see raha - 35 miljonit krooni - nii suur ka ei ole, et selle eest midagi märkimisväärset saaks, arvas Kadastik, lisades, et näiteks Äripäeva selle eest kindlasti ei osta.

"Eks omanikud otsustavad, mis sellega teha. Võimalik, et investeerime Lätti või Leetu," ütles Kadastik.

Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas lausus, et Express Posti ja Eesti Posti ühendamises pole midagi uut, sest väikeses riigis pole mõtet kahte kojukandesüsteemi ülal hoida. "Kui vaatame, mis on viimastel aastatel toimunud, siis nii kirjade kui ka perioodiliste väljaannete kojukanne on pidevalt vähenenud ja Eesti-suuruses riigis pole mõtet kaht paralleelset kojukandesüsteemi käigus hoida," lausus Kärmas.

Kärmas ei nõustunud, nagu kaoks Express Posti kadumisega ka vaba postiturg. "Express Post oli meie suurim konkurent, aga eks neid väiksemaid ole teisigi. Ja kes tahab, võib turule tulla," sõnas ta.

Milliseid muutusi ühinemine kaasa toob, pole praegu veel teada. "Meie ja Eesti Posti juhtkonna tasemel ei ole veel arutatud, mida, kuidas ja millal muutub," ütles Suurraid. "Näen võimalusi, kuidas paremini majandada. Näiteks 2006.-2007. aastal olime nii meie kui ka Eesti Post silmitsi terava tööjõukriisiga. Ühelt poolt on meil 100 000 töötut, teisalt aga on juba praegu lihttööjõudu kohati keeruline leida."

Konkurentsiameti koondumiste kontrolli osakonna juhataja Svetlana Ljutova ütles reedel, et vaatamata börsiteates edastatule pole konkurentsiamet Express Postilt ega Eesti Postilt koondumise teadet veel saanud. "Ei oska midagi kommenteerida," sõnas Ljutova vastuseks Äripäeva küsimusele, kas see on hea, kui ajalehtede kojukanne läheb ühe ettevõtte kätte.

"On liiga vara, et midagi kommenteerida," ütles Postimehe levidirektor Marek Järvsoo vastuseks küsimusele, mida Express Posti müük ajalehtedele tähendab ning mida see hinnapoliitikas kaasa toob. "Üllatus oli see kindlasti," lisas Järvsoo.

Äripäeva levidirektor Rain Väät ütles samuti, et ei oska kojukandes muutuvat ette ennustada. "Loomulikult on iga kallinemine halb," ütles ta.

Väädi sõnul vedas Express Post ajalehti ja ajakirju laiali n-ö magusamates piirkondades Tallinnas ja Harjumaal, Tartus ning Pärnus. Eesti Post teenindas kojukandega ülejäänud Eestit.

Ekspress Grupp teatas börsile, et Express Posti müügi ajendiks on soov keskenduda enam elektroonilisele meediale. Ettevõtte suuromaniku Hans H. Luigega reedel rääkida ei õnnestunud.

Küsides mõni kuu tagasi Ekspress Grupi suuromanikult Hans H. Luigelt võimaliku Express Posti müügi kohta, jäi ettevõtja napisõnaliseks.

"Kas teie allikas on jälle jooma hakanud? Eelmine kord kirjutasite, et allika väitel müüme oma trükikoda. Nüüd Express Posti jutt. Ekspress Grupi nõukogu pole seda teemat isegi päevakorraväliselt puudutanud," kirjutas Luik toona e-kirjas.

Ka Ekspress Grupi juht Gunnar Kobin jäi tookord napisõnaliseks. "Ekspress Grupil ei ole finantsprobleeme. Meenutan, et suurendasime kevadel värsket kapitali ja meie majandustulemused sel aastal (eelmisel aastal - toim) on olnud head. Ehk siis meil ei ole mingit vajadust paaniliselt ettevõtteid müüa. Mis puutub Express Posti võimalikku müüki, siis ma ei saa kommenteerida kuulujutte," märkis Kobin.

Eesti Meedia juht Mart Kadastik lausus siis, et Ekspress Posti võimaliku müügi jutud on liikunud juba viis aastat. "See on samal tasemel ka praegu. Midagi konkreetsemaks pole läinud," lausus Kadastik.

Kui Eesti Post omandab Express Posti aktsiad, siis ühtlasi omandab ta selle tehinguga ka 100% kirjakande turust. Eesti avas postitusturu konkurentsile alles kaks aastat tagasi. Riigi eesmärk oli konkurentsi tekitamine ja seniste monopolide kaotamine. Praeguseks on tekkinud kirjaturul õrn, aga siiski arvestatav konkurents Express Posti näol. Just konkurentsi tekkimine oli viimastel aastatel mootoriks, mis sundis Eesti Posti pingutama ja oma teenuste kvaliteeti tõstma. Oleks ennekuulmatu, kui riik nüüd ise selle turu taas monopoolseks muudaks ning sellega igasuguse stiimuli postiteenuseid arendada ära võtaks.

Usun, et meie konkurentsiamet ei lase sellisel tehingul toimuda, kuna turu taasmonopoliseerimisest kaotaksid nii tarbijad kui ka riik.