Intressitõus on oluline oht rahaasjadele

Kui vaadata Euribori, siis see kerkib juba mõnda aega väga madalalt tasemelt. Keskpankadel kulub rohkem aega intressitõstmiseks.

Kuigi inflatsioonioht on kasvanud, pärsib Euroopa Keskpanka intressitõstmisest pangandussektori kehv olukord ja USA keskpanka tööpuuduse kõrge tase. Varem või hiljem peavad aga keskpangad hakkama võitlema inflatsiooniga. Mitmetel arenevatel turgudel on keskpangad aktiivselt võitlemas inflatsiooniga.

Võtame hüpoteetilise olukorra. Kellel on praegusel 6 kuu Eurobori tasemel eluasemelaen 0,6protsendise riskimarginaaliga, sellel on Swedbanki laenukalkulaatori andmetel ilma intressitagastuseta kogu intressikulu (kui intress ei muutuks!) 16 262 eurot.

Vaid mõni aasta tagasi tegi Euribor aga tippmargi 5,45, mis koos marginaaliga teeks intressimääraks 6,05 protsenti. Kui intress kerkiks sinna ja jääks kogu laenuperioodiks, tuleks maksta samalt laenult 58 498 eurot. Tegemist ei ole taskurahaga - vahe on tervelt 42 236 eurot ehk mitte eriti palju vähem kogu võetud laenusummast.

Sellega ei ole veel halvad uudised lõppenud. Konservatiivsete pensionifondiosaku omanike, vähem ka teiste pensionifondiomanike ees on intressitõusul teinegi häda. Kui intressid tõusevad, siis võlakirjade hinnad kukuvad. Selle kaudu võivad fondide puhasväärtused sattuda pikaajalise langussurve alla. Kas võlakirjafondid on sel juhul vähemriskantsemad aktsiafondidest?

Kui konservatiivsetes fondides oleks suur osa võlakirjade asemel hoiustes, oleks osaku hinna langusrisk väiksem. Swedbanki pensionifondide juht Katrin Rahe vastas Äripäevas lugejate küsimustele, et intressimäärade tõusu oodates on meie konservatiivses portfellis võetav duratsioonirisk madalapoolsem. Duratsioon on intressiportfellis keskmine hoiuste ja võlakirjade kestvus. Ehk mida lühem on keskmine kestvus, seda vähem avatud ollakse intressiriskile.