• OMX Baltic0,44%265,87
  • OMX Riga−1,01%875,85
  • OMX Tallinn0,11%1 689,26
  • OMX Vilnius0,53%1 020,87
  • S&P 5000,9%5 751,07
  • DOW 300,81%42 352,75
  • Nasdaq 1,22%18 137,85
  • FTSE 100−0,02%8 280,63
  • Nikkei 2250,22%38 635,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,25
  • OMX Baltic0,44%265,87
  • OMX Riga−1,01%875,85
  • OMX Tallinn0,11%1 689,26
  • OMX Vilnius0,53%1 020,87
  • S&P 5000,9%5 751,07
  • DOW 300,81%42 352,75
  • Nasdaq 1,22%18 137,85
  • FTSE 100−0,02%8 280,63
  • Nikkei 2250,22%38 635,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,25
  • 17.03.11, 06:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kalleim pakkumine võitis hankel

Keskkonnaministeeriumi korraldatud tuhamägede kattematerjalide hankelt ei taha hajuda kahtlused.
Mullu detsembris käskis riigihangete vaidlustus­komisjon ministeeriumil viia hankedokumendid riigihangete seadusega kooskõlla, sest seal oli konkurentsi kahjustavaid nõudeid, mis võisid luua eeliseid ühele pakkujale.
Kuigi ministeerium muutis dokumente, leiavad konkurendid ikka, et hankele saigi kvalifitseeruda vaid Saksamaa ettevõtte NAUE GmbH toodang. Seda müüb Rootsi-Eesti ühisfirma VIACON Eesti.
Hankel osalenud Hydroseal OÜ ning Lange­proon Inseneriehitus OÜ pakkusid Hollandi ettevõtte Colbond toodangut. Mõlema pakkumused olid kõvasti odavamad kui VIACON Eestil, kuid ei kvalifitseerunud. Kui Langeproonile sai saatuslikuks üks puuduolev dokument ning maksuvõlg, siis Hydroseali pakkumus ei vastanud neljas punktis hankedokumentides nõutud tingimusele.
Kerkib küsimus, mis on hankijale olulisem – kas toote funktsioon või see, kuidas toode on valmistatud. “Tarnijad on korduvalt rõhutanud, et Euroopa Liidu hangetes ei saa sees olla tootmistehnoloogilisi kirjeldusi, vaid ette tuleb anda vajalikud tehnilised karakteristikud. Käesolevas hankes aga on olulises osas rõhutatud just seda, mismoodi tooted peavad olema valmistatud, ning see sobib hästi VIACON Eesti partneritele,” lausus Hydroseali juhatuse liige Enn Kulp.
Näiteks nõuti, et bentoniitmati ülemine geotekstiil oleks valmistatud nõelmeetodil või kahekihilise drenaažimati komponendid oleksid omavahel seotud kogu ulatuses. Tegelikult on kõikide tehaste toodang erinevate tehnoloogiliste nüanssidega.
Ainsana hankel kvalifitseerunud VIACON Eesti pakkumuse käibemaksuga hind on 1,7 miljonit eurot (26,6 miljonit krooni) kallim kui Hydroseali pakkumine. Langeprooniga võrreldes on võitja hind koguni 2,6 miljonit eurot (40,7 miljonit krooni) kõrgem.
Ülisuur hinnavahe võib viidata VIACON Eesti enesekindlusele juba pakkumust tehes. Euroopa toodete hinnad kõiguvad 10% piires. Enn Kulbi arvates tuli VIACON Eesti hankele kõrgema hinnaga, eeldades, et teised ei kvalifitseeru.
“Praeguse seisuga peab Euroopa Liit maksma lisamiljoneid, kuna hange on sisuliselt konkurentsi piirav ja VIACONi pakutud hind ei ole hanke maksumuse reaalne hind,” sõnas ta. Hydroseal vaidlustas eelmisel nädalal VIACON Eesti pakkumuse edukaks tunnistamise riigihangete vaidlustuskomisjonis.
“Kui eesmärk oli saada parima hinnaga hea asi, siis see hange oma eesmärki ei täitnud,” sõnas hankedokumendid küll välja võtnud, kuid pakkumust mitte teinud OÜ RoadService juhataja Timo Vares.
Äripäev rääkis veel nelja sama valdkonna ettevõtjaga, kes kinnitasid, et mäng käis ühte väravasse. Soovitati uurida, kelle vahel jagatakse 2,6 miljonit eurot, mille võrra läks hange kallimaks.
VIACON Eesti juhi Jüri Tamme sõnul olid hanketingimused konkreetsed ning ehitaja soovis materjale, mida on mugav paigaldada. Sealt ka hinnavahe. “Niipalju kui ma pakkumuste avamisel vaidlustaja materjali nägin, siis selle letihind ongi 20–30% odavam. Nad pakkusid hoopis teist asja, kui hankija soovis,” lisas ta.
Keskkonnaministeeriumi vastus küsimusele, kas nad on hinnaga rahul, oli napp: “edukaks tunnistatud pakkumuse hind on kooskõlas hanke eeldatava maksumusega.”
Korra varem on sama hange olnud vaidlus­tus­komisjonis. Hanke väljakuulutamisel olid tingimused konkurentide arvates veelgi enam NAUE toodete poole kaldu. Ette anti nii mattide mõõdud ja kaalud kui ka näiteks savikanga pakendi värvus.
Vaidlustuskomisjon leidis siis, et tehniliste kirjelduste nõuded on hankedokumentides sellised, mis “seavad objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihanke avamisel konkurentsile ning võib luua eeliseid ühele pakkujale”. Tasub teada
Tuhamäed saavad katte pealeKohtla-Järve ning Kiviõli vanade tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate – rahva seas tuntud ka kui tuhamägede – sulgemiseks tehti 2009. aastal riigihange, mille tulemusena toimetab Kohtla-Järve prügilaga Merko Ehitus ning Kiviõlis müttab Skanska EMV. Projekti rahastatakse ELi Ühtekuuluvusfondist.Kuna prügilad sisaldavad õhku, pinna- ja põhjavett saastavaid aineid, tuleb need muuta veekindlaks. Altpoolt pole see enam võimalik, seepärast paigaldatakse neile kate. Esialgu plaaniti kasutada poolemeetrist tihendatud poolkoksi kihti, paraku ei pea see piisavalt vett kinni.Seepärast kuulutas keskkonnaministeerium oktoobris välja hanke bentoniit­mattide ja drenaažimattide tarneks. Kogused on sellised, mida Eestis pole varem nähtud ning ka Euroopa mõistes on tegemist suure hankega. Kokku saaks materjalidega katta 23,4 ha suuruse ala. KronoloogiaHankedokumente kord juba muudeti6. oktoobril 2010 alustab keskkonnaministeerium riigihankega. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 1. november. Hanget korraldab Einar Vettuse juhitav TSM Projektijuhtimise OÜ, mis kuulub Ferroland Invest OÜ kaudu Luksemburgis registreeritud ettevõttele EIDEO S.A..26. oktoobril vaidlustab OÜ KCIKIZ 28 riigihanke, paludes rahandusministeeriumi juures asuval riigihangete vaidlustuskomisjonil kohustada keskkonnaministeeriumi viima hankedokumendid vastavusse õigusaktides kehtestatud nõuetega.28. oktoobril otsustab vaidlustuskomisjon hanke peatada.1. novembril esitab keskkonnaministeerium vaidlustuskomisjonile vastused.8. novembril toimub vaidlustuse läbivaatamine vaidlustuskomisjoni istungil.17. novembril teeb vaidlustuskomisjon otsuse, millega vaidlustus rahuldatakse osaliselt ning keskkonnaministeeriumi kohustatakse hankedokumendid viima vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.14. detsembril avaldatakse muudetud hanketeade.22. veebruaril 2011 tunnistab keskkonnaministri käskkiri edukaks ASi VIACON Eesti pakkumuse.7. märtsil vaidlustab Hydroseal OÜ hanke riigihangete vaidlustuskomisjonis. Kes on kesAS VIACON Eesti aktsionäridAvo Karu 20%Ermo Killar 20%Viacom International AB (Rootsi) 60%

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.10.24, 11:55
Kontrolli, kas sinu ettevõte kuulub Äripäeva TOPi
Sügistalvine hooaeg on käes ja sellega seoses kuulutame taas välja valdkondade ja maakondade TOP-id, kus tunnustatakse Eesti ettevõtluse tublimaid tegijaid. TOPides osalemine annab ettevõttele võimaluse näidata oma majandustulemuste tugevust ja olla nähtav laiemale publikule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele