Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti - vahendusfirmade maapealne paradiis

    Üllatus - kui me olime senini arvamusel, et tasuta koolipiima programm on midagi lihtsat ja selget, pole asi sugugi nii. Tänasest Äripäevast selgub, et Eesti on hoolimata oma olematust rahvaarvust, pindalast ja rikkusest kõikvõimalikele vahendusfirmadele maapealne paradiis. Selgub, et vahendada saab ka tasuta koolipiimaprogrammis.
    Koolipiimaprogramm on oma olemuselt ju lihtne, isegi geniaalselt lihtne - tootja kasvatab ja lüpsab lehma, töötleja pastöriseerib ja pakendab piima, lapsed saavad väärt kraami tarbides tugevad luud, Euroopa Liit maksab programmi kinni. Võidavad tootjad (säilib maaelu) ja töötlejad (säilib kohalik tööstus), lastest sirguvad terved ja tugevad inimesed, kes tulevikuski kodumaiseid piimatooteid tarbivad.
    Nii polekski me osanud arvata, et keegi oskab sellisest lihtsast asjast tulu lõigata. Kuid nii see on, mitmed Eesti ettevõtted, eesotsas OÜga Tüdrukud, vahendavad haridusasutustele koolipiima, kasseerides vahendustasu. Tegelikult on see ju loogiline - kui mängus on raha, leidub sellele alati pretendente.
    Tänasest Äripäevast selgub, et seesama tasuta koolipiim võib laste söögilauale jõuda mitmekordse hinnavahega - kõik sõltub sellest, kas õppeasutus või kohalik omavalitsus on piima hankimiseks otsinud ise soodsamaid võimalusi või kasutatakse vahendaja abi.
    Lisaks selgub, et Eestis ei pea keegi arvestust ka selle üle, millise liitrihinnaga üks või teine kool piima ostab. Kui põllumajandusministeerium palus eelmise aasta lõpus PRIA-l tuua pistelise analüüsi tulemusel välja kõrgemad ja madalamad hinnad, selgus, et vahe on enam kui kaks korda - kui näiteks Sõmerpalu põhikool maksis joogipiima liitri eest 33 senti, siis Pühajärve põhikool juba 72 ja Luua algkool 76 senti. Sõmerpalu kool ostab piima ise, teised kasutavad vahendajaid. Kuna suurem osa piima ostmiseks ette nähtud rahast tuleb kaugelt-kaugelt Brüsselist ning kuna summad kooli/valla kohta pole väga suured, ei ole asjast senini ka erilisi probleeme tekkinud.
    Vahendajad ise ütlevad, et nende toodud piim on kallim seepärast, et nad saavad piima kombinaadist kätte kauplustega samadel tingimustel, ehk isegi kallimalt. See ei kõla aga kuigi usutavalt - kas tõesti ei tee sellise suure koguse (näiteks vastutab OÜ Tüdrukud 15 000 lapse igapäevase piimaannuse eest) juures piimakombinaat mingitki allahindlust? Uskumatu lugu. Ja kui see ongi tõsi, siis miks vahendaja tarnijat ei vaheta? Piimakombinaate on Eestis ju mitu.
    Kuid mida siis teha? Meie arvates võiksid alatises rahahädas koolid ja kohalikud omavalitsused enam ühishankeid teha, ühiselt kombinaadist tellitud piim peaks turuloogika kohaselt siiski soodsam tulema. Võtkem või seesama ülalmainitud Palamuse valla näide - veidi koordineerimist ja säärast hinnavahet ei oleks. Suhtumine, et kuna tegemist on riigi (isegi veelgi kaugema institutsiooni - Euroopa Liidu) köiega, siis las lohiseb, peaks hakkama siin Eestis siiski juba muutuma.
    Lõpetuseks, kogu teemas valitsevat segadust illustreerib ilmekalt näide, et kui Euroopa Liidu koolipiima programmi tutvustav eestikeelne kodulehekülg suunab lugeja lingile "koolipiim minu kodumaal", ütleb avanenud PRIA hüpikaken: Viga - lehte ei leitud!
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Uber teavitas üllatuslikult suurest kahjumist
Sõidujagamise ettevõte Uber avalikustas, et teises kvartalis kanti üllatuslikult suurt kahjumit ning ettevõte prognoosib, et järgmise kvartali brutobroneeringud jäävad Wall Streeti ootustele alla, vahendas Yahoo Finance.
Sõidujagamise ettevõte Uber avalikustas, et teises kvartalis kanti üllatuslikult suurt kahjumit ning ettevõte prognoosib, et järgmise kvartali brutobroneeringud jäävad Wall Streeti ootustele alla, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?