Usk Kreekasse kadumas

Lehe andmetel ei ole Kreeka riigivõla ümberstruktureerimine enam välistatud. Põhjuseks kasvavad kahtlused, et Kreeka ei suuda tuleva aasta jooksul võlakirjaturgudele tagasi tulla ning peab end osaliselt ise finantseerima. Sellest tulenevalt vajab riik eurogrupilt suuremaid laene. "Abipaketi pikendamine ja suurendamine ei ole poliitiliselt põhjendatav," on FTD-le öelnud ühe eurotsooni suurriigi esindaja.

Kreeka ümbervõlastamine puudutaks ka teisi eurotsooni kriisiriike. Finantsturgudel hakataks kohe spekuleerima, kas ümbervõlastamisele läheksid ka Iirimaa ja Portugal ning kasvaksid nende võlakirjade riskikulud. "Kolme riigi probleemid on tihedalt seotud. Gordioni sõlm tuleb läbi raiuda," on eurogrupi sees kõlanud üldine seisukoht.

Riigivõlakirjade intressimäär liiga kõrge. Kreeka saab alates maist 2010 eurotsooni ja IMFi laenu. Kokku 110 miljardist eurost on välja makstud ligi pool, programm kestab aastani 2013. Tuleva aasta 1. kvartalist peaks riik plaani järgi oma finantsvajadusi aga jälle võlakirjadega katma. Et see võimalik oleks, peaksid aga Kreeka riigivõlakirjade intressid oluliselt langema. Kümneaastaste võlakirjade intressimäär oli teisipäeval 12,7 protsendiga kõrgem kui läinud aasta mais ning ühtlasi kaks korda nii kõrge kui intress, mida Ateena valitsus maksab oma hädaabilaenu eest.

Riiklike võlakohustuste restruktureerimiseks ei ole Euroopa Liidul meetodit. Kreeka peaks tingimused ise välja kauplema ja sõltuks võlausaldajate heast tahtest.

Kreeka on seni ümbervõlastamisele "ei" öelnud. Ka IMF ja EL välistasid veel esmaspäeval selle plaani. FTD andmetel on aga Kreeka rahandusminister Giorgos Papakonstantinou nüüd valmis asja siiski kaaluma.

Ühe rahandusministeeriumi andmetel on kõigepealt vaja teada Euroopa pankade stressitestide tulemusi, et suudetaks paremini hinnata ümbervõlastamisest tulenevaid ohtusid. Lisaks peaks olema pilt selgem Portugali osas. Enamiku ELi valitsuste ja juhtivate pankade hinnangul peaks riik vastu võtma eurotsooni hädaabi.

Autor: Katri Soe-Surén