Teadke riske salakaubaveol

Salakaubavedajate jaoks on põhiline kitsaskoht nende anonüümsuse hoidmine ja valitud konspireerimise adekvaatsus. Ebaseadusliku kauba veo puhul püütakse järgida seadusliku kaubaveo mudelit.

Kõige levinum viis salakaupa varjata on kasutada nii valeandmeid kauba kirjelduses kui kasutada ka kattekaupa. Salakaubavedu koosneb enamasti mitmest tegevusest ja toimingutega on seotud mitu eri isikut. Kui kas või üheski ahela lülis kasutatakse erinevaid andmeid, olgu tahtlikult või tahtmatult, tekivad kärmelt ebakõlad tegelikkuse ja esitatu vahel. Eriti kui logistilise ahela lülid suhtlevad omavahel telefoni teel.

Salakaubaveo keskne lüli ja küsimus on transport. Transpordiettevõte või vedaja saab alles töö käigus teada tegeliku lähtekoha, veo tellija ja sihtkoha. Kauba pakendit näevad vaid autojuht ja laojuhataja. Nemad saavad võrrelda dokumentidel (arvetel) märgitud andmeid tegelikkusega. Tasub meeles pidada, et transpordi ajal on kaup transpordiettevõtte valduses. Lisaks koostab transpordiettevõte iga kauba kohta ka saatelehe.

Sisepiiril toimuv isikute ja kaupade kontroll on euroliidu vabaduste põhimõtetest tulenevalt ELi sees minimaalne. Lisaks on ettevõtluse hõlbustamiseks ja bürokraatia vähendamiseks oluliselt vähendatud erinevate andmete esitamise kohustust. Andmed põhinevad andmete esitaja aususel. Seega on ka erinevate andmete kogumine raskendatud ning õigsus ja usaldusväärsus võivad jääda kontrollimata.

Probleem on, et täiesti illegaalne tegevus on segatud legaalse kaubandusega. Seniste juhtumite menetlemise pinnalt tuleb tõdeda, et kurjategijad ei ole pidanud vaeva nägema, et luua oma anonüümsust ja vedada salakaupa. Piisab ka täiesti valedest andmetest. Näiteks on vedajale teada antud kauba saatjaks äriühingu nimi, mida aga äriregistris ei ole. Samuti on olnud juhtumeid, kus Leedust toimetatakse kaup Eestisse, et see siit siis muutmata kujul edasi viia Suurbritanniasse.

Seesuguse logistilise "haagi" või marsruudi mõte on segada jälgi, sest Suurbritannias kontrollitakse Leedust pärinevat kaupa hoopis tihedamini kui Eestist tulnud kaupa.

Järelevalveasutustel on esitatud andmete tuvastamiseks piiratud võimalused. Hiljem on raskendatud ka tegelikkuses vastavate andmete võrdlemine, mis teeb veelgi keerukamaks tõendada kellegi teadlikkust või tahtlust ja ka tegevust salakaubaveo toimepanemisel.

Üldjuhul on kaup varem kinnistesse kastidesse valmis pakitud ja tuuakse siis transpordiettevõtte lattu kohale. Tellimus esitatakse pre-paid kõnekaardiga ja ettemaks tehakse sularahas. Huvipakkuv kaup liigub valeandmetega muu legaalse kauba hulgas, nii et vedaja ei tea salakaubast midagi.

Ärakasutamise risk on igal vedajal, sest veetava kaubasaadetiste hulgas võib olla ka illegaalne kaup. Kui probleemid tekivad, siis on kurjategijad kadunud või tulevad oma muresid teistsuguste meetoditega lahendama. Täiesti tavapärane on, et toll peab esimese asjana kogu saadetise, auto ja autojuhi kinni ning hakkab asjaolusid välja selgitama. Sealjuures on iga väide ja ettevõte kahtluse all seni, kuni pole veendutud vastupidises. Sõltuvalt asjaoludest ja hoolsuskohustusest kinnipidamisest on ka võimalik, et maksuhaldur määrab vedajale saamata jäänud maksud. Transpordiarved ja muud illegaalsest kaubaveost tekkinud kulud jätab kauba tellija muidugi hüvitamata.

Maksu- ja tolliamet soovitab ettevõtetel üle vaadata ja kasutusele võtta ärakasutamist raskendavad meetmed. Logistik, laojuhataja, raamatupidaja ja müügiesindaja käitlevad rutiinselt erinevaid andmeid, mida on otstarbekas fikseerida ja koguda. Nendest andmetest kujuneb kogum, mida saab kasutada isikute kohta informatsiooni koondamisel ja kontrollimisel. Laekuvaid andmeid saab lisaks kontrollida avalikest allikatest ja koostööpartnerite abiga.

Kui veotellimus on saabunud teise ettevõtte kaudu, siis tuleb ka partnerilt nõuda sarnast turvataset. Kasulik on fikseerida, kes missuguselt aadressilt või millisest autost missuguse kauba üle andis - nii lisanduvad täiendavad andmed ja saab lõhkuda anonüümsuse. Investeeringuna oleks muidugi otstarbekas paigaldada videovalve, mis fikseerib auto registreerimismärgi, või siis sisse viia vastuvõtuaktid, kuhu märgitakse üleandja nimi ja võetakse tema allkiri.

Riskiga sihtkohtadena on praegu tuvastatud Suurbritannia, Saksmaa, Norra, Soome, Rootsi.

Autor: Siim Rudissaar