Suurem osa ettevõtete laenudest lühiajalised

Eesti Panga andmetel suurenes tööstusettevõtete lühiajaline finantseerimine 47 protsenti, samal ajal kui investeerimislaenude käibe kasv oli suhteliselt tagasihoidlik.

Sampo Panga tegevjuhi Aivar Rehe sõnul on neil äriklientide laenude teenindamisel ligikaudu 62% taotluste puhul põhitähelepanu käibevahendite ja ettevõtete likviidsuse juhtimisega seotud laenude ja garantiide väljastamisele, mille eesmärk on finantseerida ekspordile suunatud ettevõtete käibemahtude kasvu. "Sektoritest on eksport suurenenud eelkõige metalli- ja puidutööstuses Skandinaavia ning Euroopa turgudele," märkis Rehe. "Samas teevad head meelt töötlevas tööstuses väljastatud pikaajalised investeerimislaenud, millega ettevõtjad kavandavad laiendada ja tõsta tootmise efektiivsust."

Teiselt poolt on tema sõnul tähelepanu all ka avaliku sektori ja teiste Euroopa struktuurfondide kaasfinantseerimisega seotud projektid.

Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask prognoosis, et majanduskasvu tingimustes kasvab sel aastal tootmisvõimsuse suurendamiseks tehtavate investeeringute finantseerimisvajadus ning seega ka laenuvõtmine.

Laenuportfell ikka veel kõhneneb. Pankade laenu- ja liisinguportfell väheneb jätkuvalt, kuna uusi laene lisandub vähem, kui makstakse tagasi varem võetud laene. Eesti ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute kogumaht kahanes märtsis 113 miljoni euro võrra ehk 0,8 protsenti. Kokkuvõttes oli laenu- ja liisinguportfell märtsi lõpus 14,8 miljardit eurot ehk aastatagusest 6,7 protsenti väiksem.

Laenude intressimäärad püsisid märtsis veebruari tasemel. Kuu aja jooksul välja antud laenude keskmine intressimarginaal alanes pisut, mistõttu samal ajal toimunud Euribori tõus ei mõjutanud samavõrra uute laenude hinda. Eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid märtsis vastavalt 3,4 ja 4,2 protsenti.

Hoiuste aastakasv aeglustus märtsis 4 protsendini. Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste kogumaht suurenes 27 miljoni euro võrra, 7,4 miljardi euroni. Viimastel kuudel on hoiuste mahu kasvu hoidnud positiivse eraisikute suurenenud säästmine, mis on osaliselt tingitud kevade alguse tulumaksutagastustest.

Ettevõtete hoiuste maht kahanes märtsis kolmandat kuud järjest ning oli 2010. aasta lõpuga võrreldes 6 protsenti väiksem.

Pankade esimeses kvartalis teenitud puhaskasum ületab kogu eelmisel aastal teenitu rohkem kui 3 miljoni euro võrra, teatas Eesti Pank.

Kvartali puhaskasum oli eelneva kvartaliga võrreldes üle kolme korra suurem ning ületas kogu eelmisel aastal teenitut rohkem kui 3 miljoni euro võrra.

Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kase sõnul on euro kasutuselevõtt vähendanud eelkõige pankade finantstulusid, kuna Eesti krooni ja euro vaheliste tehingute valuutavahetus- ja konverteerimistulud kadusid. "Välisvaluutatulude kahanemise suurusjärku on keeruline välja tuua, kuna see sisaldab ka kursimuutusi ning pangati on selle tululiigi osakaal erinev. Hinnanguliselt võisid välisvaluutatulud pangati kahaneda kuni kolmandiku või isegi poole võrra," ütles Kask.

Pankade puhas teenustasutulu oli Kase sõnul esimeses kvartalis 6% võrra väiksem kui aasta tagasi. "Puhta teenustasutulu vähenemist mõjutas enim riigisiseste ja piiriüleste euromaksete hinnakirjade ühtlustamine," lisas ta.

Seda kompenseeris Eesti Panga teatel puhta intressitulu kasv ning laenukahjumieelne kasum oli aastatagusest 8 protsenti suurem.