Soome hoiab Portugali pinevil

Eile kõigi parlamendierakondadega kõnelusi pidanud Koonderakonna juht Jyrki Katainen teatas, et Portugali küsimust püütakse käsitleda koalitsioonikõnelustest eraldi.

Esmaspäeval kordasid valimistel enim toetust kasvatanud Põlissoomlased, et ei toeta Portugali abistamist. "Me ei saa selle poolt hääletada ja me ei tee seda," ütles partei juht Timo Soini.

Selle nädala alguseks pidid kõik Soome parteid valitsust moodustavale Jyrki Katainenile edastama oma seisukohad küsimustes, mille kohta nende arvamust küsiti. Põlissoomlased kordasid, et ei kavatse toetada ei Soome osalemist Portugali abipaketis, lisakohustuste võtmist euroala ajutise kriisifondi (EFSF) maksevõime tõstmiseks ega ka euroalal püsiva kriisimehhanismi loomist, kuna ei pea seda töötavaks ega õiglaseks lahenduseks.

Pressikonverentsil ütles Soini, et on küll mures euroala kriisi süvenemise pärast, kuid et see on patu palk. "Kelle süü see on? See on kõlbmatu ELi poliitika süü, see on vale valuutaliidu süü. See on patu palk. Sinna pole midagi parata," vahendas Helsingin Sanomat.

Teiste parteide küsitlemine näitas, et Portugali abistamist toetavatel parteidel on 200kohalises parlamendis 98 häält. Siia pole arvatud sotsiaaldemokraate (42 kohta parlamendis), kes tulid valimistel teiseks ning kelle seisukoht Soome osalemise kohta euroala abipakettides jätab rohkem manööverdamisruumi. Kreeka ja Iirimaa toetamisele hääletas partei vastu, kuna leiab, et kahjude kandmises peavad osalema ka investorid ja pangad.

Parlamendis vajaks abipakett lihthäälteenamust ning see õhkõrn võimalus on olemas.

Portugal vajab abi igal juhul. Soome avaliku arvamuse uuring näitas, et küsitletud 1253 inimesest pooldas Portugali abistamist 38% ning vastu oli 36%, neljandik ei osanud midagi kosta. Helsingin Sanomates avaldatud gallup näitas, et kõige suurem oli toetus Portugali abistamisele Koond- ja Keskerakonna valijate hulgas, sotside valijad olid kahevahel ja Põlissoomlaste toetajad vastu.

Portugal vajab aga abi igal juhul. 15. juunil tuleb tagasi maksta või refinantseerida laene 4,9 miljardi euro ulatuses. Portugali rahandusministri sõnul pole see välisabita võimalik.

Nii on Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi esindajad kolm nädalat Portugali ajutise valitsusega (erakorralised valimised on 5. juunil) paketi üle läbirääkimisi pidanud ning tingimused võidakse avalikustada juba lähipäevil, vahendas agentuur Reuters. Abipaketti on arutanud ka euroala rahandusministrid, kes peaksid otsuse tegema 16. mail. Katainen püüab kõnelustes parlamendierakondadega selleks ajaks ka Soome seiskohas selgust luua.

Paketi maht on hinnanguliselt 80 miljardit eurot. Hiljemalt 25. maiks peab abi otsustatud olema - siis on euroala kriisifondil veel aega Portugali jaoks turult raha hankida.

Valitsuse moodustamine viibib. Koalitsioonikõnelused algavad Soomes ametlikult alles 18. mail. Eile Jyrki Katainaniga toimunud kõneluste järel teatasid nii Põlissoomlased kui ka sotsid, et on valmis valitsusvastutust kandma.

Euroopa Komisjoni soomlasest rahandusvolinik Olli Rehn on korranud, et Soome toetuseta pole abi Portugalile võimalik. Alternatiiv on pankrot.

Poliitiline hind on kõrge. Brüsseli mõttekoja CEPS juht Daniel Gros ei välista siiski tehniliselt ka muid lahendusi (näiteks jäi Slovakkia eemale Kreeka abipaketist), kuid kõige selle poliitiline hind läheb Soomele kalliks. Kui ELi endine oivik jääb kõrvale, peab uus valitsus valmis olema selleks, et ka Soome algatustesse ja soovidesse suhtutakse ELis edaspidi jahedalt, ütles Gros Soome uudistekanalile STT.

Nii jääb Soomel loota, et riik ei satu majandusraskustesse, Venemaaga riidu ega hätta energiavarustusega. "Varem või hiljem vajab iga ELi riik teiste abi," märkis Gros.