Esiinvestor riskib kinnisvaraga

Nõges on 2011. aasta edetabelis (vt lk 6-7) ülekaalukas liider, ta on teinud ligi 2,5 miljoni euro suuruse panuse vastandlikule börsifirmale Arco Vara. Nõges usub, et kinnisvara- ja ehitussektor on põhjast juba läbi käinud, samas kui Tallinna börs lähima viie aasta jooksul enam suuri kasvunumbreid ei näita.

Kuidas Te hindate möödunud börsiaastat? Ma hakkasin sellest alles siis mõtlema, kui Te mulle helistasite. Ma olen mõtetega kogu aeg ees ja praegu mõtlen juba, mis sügisel hakkab juhtuma.

Järele mõeldes läks soovitud suunas. Põhipositsioonid võtsin juba 2009. aastal, uskusin Eesti taastumisse, uskusin eurosse ja 2010. aasta oli mingil määral tehtud otsuste realiseerumine. Midagi geniaalset ma 2010 välja ei mõelnud, see on kõik 2009. aasta töö.

Miks olete teinud nii julge otsuse ja paigutanud Tallinna börsil raha ehitus- ja kinnisvarasektorisse? Kinnisvara on põhja läbinud ja ma oletan, et võib-olla kolme aasta pärast ei küsi enam keegi "miks", vaid ütleb, et paganama kahju, et ise siis ei investeerinud. Usun, et laias laastus viie aasta jooksul ei näe ma mingit ohtu. Pime põhi 2008. ja 2009. aastal sai läbi elatud.

Kui sektor on tervenemas, siis kuidas hindate neid ettevõtteid, millesse olete investeerinud? Võrreldes Eesti elamu-, teede- ja infrastruktuurifondi meie arenenud naabritega, siis on selge, et järele jõudmiseks kulub vähemalt 20 aastat püsivat ehitamist. Nii et kui ka Merko, Nordecon ja veel viis samasugust ettevõtet kokku panna, ei jõua seda tööd ära teha.

Teine küsimus on ettevõtete juhtimine. Ma usun, et Merko ja Nordecon on hästi juhitud ettevõtted. Arco Varasse olen investeerinud varade baasil, seal pole juhtimine ootustele vastanud.

Mul on usk, et ettevõtte põhiomanikud pole ettevõtte turuväärtusega rahul ja soovivad ettevõtet väärtuslikumana näha.

Kuidas hindate Tallinna börsi likviidsust ja kui riskantne on sellest lähtuvalt Tallinna investeerimine? Likviidsust hinnates on Tallinna börsile investeerimine riskantne. Minu investeeringud on liiga suured, et siin ühe-kahe päevaga või isegi nädalaga müüa, aga ma ei muretse selle pärast. Ma investeerin väärtusepõhiselt ja mul pole iga päev likviidsust vaja. Pikaajalist investeerimist silmas pidades pole likviidsus nii oluline.

Kas likviidsust saab parandada või jääbki meie börs konnatiigiks? See, et see on konnatiik, on praegu fakt. Mida siis teha? Ühelt poolt peame investeerimist populariseerima, mis võiks ka tänase kohtumise eesmärk olla.

Eesti inimestel on kontodel mõttetult istuvat raha liiga palju ja selle raha börsile tulek aitaks oluliselt likviidsust elavdada. Loomulikult aitaks kaasa ettevõtete lisandumine börsile, sest see, mis praegu on, meenutab kärbsemusta. See ei hõlma ühtegi sektorit, ainult ehitussektor on oma parimate poegadega esindatud.

Kas Eesti suurfirmad peaksid välisjuhte sisse tooma? Muidugi peaks. Me oleme oma tarkusega kahekümne aastaga nüüd siia jõudnud. Me oleme oma potentsiaali ära realiseerinud, oleme oma juhtivad ettevõtted välismaalastele ära müünud ja siin enam midagi juhtida ei ole.

Kriis näitas seda, et meie ettevõtete juhtimine on ikkagi nõrk. Vähesed näitasid kriisis tugevust, üllatavalt nõrgalt juhiti ettevõtteid.

Kas Te peate mingit konkreetset firmat silmas? Pean paljusid firmasid silmas, kuid konkreetselt võin öelda Baltika. Mul on kahju neist investoritest, kes seal sees on ja ma isegi olin seal sees.

Ma arvan, et seda ettevõtet oli võimalik paremini juhtida. Selle tõttu kannatas ettevõtte maine ja hind, hakati lisaraha koguma, mis on mõnes mõttes investorite petmine. Õigeid otsuseid oli vaja varem teha, siis poleks see aktsia nii põhja kukkunud. Me nägime totaalset möödapanekut.

Kas on oht, et Tallinna börs kuivab kokku? Seda ei saa üldse välistada. Tendents on täpselt sinnapoole. Praegu teeb väga suur osa firmade omanikke tööd selle nimel, et firmad neilt hea hinnaga üle ostetaks, ja ma ei näe, et see ühelegi poliitikule korda läheks. Võib-olla tehakse ühisnimekiri Eesti, Läti ja Leedu suurfirmadest ja Tallinna börs võib täiesti vabalt ära kaduda.

Mis Teid ja Teie raha siin hoiab? Ma arvan, et see on ka minu trend, et ma liigun välismaale. Ma olen sel aastal oma positsioone vähendanud ja vähendan veelgi ning lähen laia maailma seiklema.

Ma hakkan Tallinnast ära minema. See on reaalsus.

Mis hakkab Tallinna börsil teisel poolaastal juhtuma? Usun, et kuni sügiseni on elu siin päris vaikne. Sõltub küll väga palju maailma arengutest, kuid tiksume sügiseni ja siis läheb jälle väikeseks ralliks. Paljud küsivad, et miks nüüd Tallinnast ära minna, kui meil kõik nii hästi jälle läheb.

Ma nõustun, et kõik lähebki hästi ja siin on isegi ehk igav. Seetõttu ma ei näe ka mingit megakasvu meil. Arvan, et Tallinna börs enam maailma suurimate tõusjate hulgas järgmised viis aastat ei ole.

Kui palju Te välismaale investeerite, mis regioonidesse ning sektoritesse? Ma olen olnud väärtuspõhine investor ja ostan neid ettevõtteid, mis on madalalt hinnatud. Esialgu vaatan lähiregiooni, Soome ja Rootsi.

Strateegia on ikka leida turult madalalt hinnatud ettevõtteid nagu Nokia, mida olen ka juba ostnud. Lähme Rene Ilvesega firma aktsionäride üldkoosolekule ja tahaks näha, mis õhkkond seal valitseb. See firma on murrangutuultes.

Kuidas olete oma varad paigutanud? Mul on rõhk juba välismaal. Ma pean ennast Eesti patrioodiks ja see on kurb, aga selline on elu, kui siin see pool ei arene. Õnneks on meil kõik uksed tänapäeval valla.

Viimastel aastatel olen keskendunud küll börsil toimuvale, aga nüüd tahan tuua fookust ka börsivälistele ettevõtmistele.

Eelmisel aastal oli Tallinna börs maailmas tõusjate seas esirinnas ning raskel ajal riskinutele tähendas see suurt preemiat. Nüüd, kus suur tõus on möödas, on investorite meeleolud muutunud ning arvamused edasisest lähevad lahku.

Eesti üks aktiivsemaid erainvestoreid, sel aastal tabelis 13. kohal olev Rene Ilves nägi möödunud aastat igati heana, kuid tuleviku suhtes on ta ebakindlam. "See aasta ilmselt nii hea ei tule. Hea, kui börs üldse tõuseb," leiab Ilves. "Ma arvan, et praegu on selline olukord, kus majandustulemused peavad aktsiahindadele järele jõudma. Hinnad on veidi eest ära läinud, kuid mitte kõigil ettevõtetel."

Tuleviku kohta erinevad arvamused. Tallinna börsi tuleviku kohta lähevad investorite nägemused lahku. Eesti üks prominentsemaid erainvestoreid Stefan Andersson lausus, et tema on Tallinna börsist tüdinenud. "Vaadates Tallinna börsi käivet, oleme praegu samas kohas, kus olime kümme aastat tagasi. See on kurb tõde, mis paneb mõtlema," lausub Andersson, kes leiab, et Tallinn pole suurte ettevõtete peakontorilinnana arenenud nii, nagu ta lootis, mistõttu on ka börs lahjaks jäänud.

Ilves ütleb, et tema talitas Tallinna börsile investeerides USA tuntud teleanalüütiku Jim Krameri soovituste järgi. "Mäletan enda esimest börsikrahhi, mis oli internetimulli lõhkemine 2000. aastatealguses. Toona Kramer karjus, et ostke "crap"-aktsiaid, sest kui esimene tõusufaas tuleb, siis need tõusevad kõige kiiremini. Selle järgi ma 2009. aastal talitasingi, ostes peaaegu kõiki aktsiaid Tallinna börsil, ja nii ka läks," räägib Ilves. "Nüüd on paraku tõusufaas läbi ja tuleb keskenduda firmadele, milles ma näen head potentsiaali. Kõige suuremat potentsiaali näen Olympicus," lisab ta.

Noorim investor on teist meelt. Edetabeli noorim Mikk Talpsepp (26) on teist meelt. "Kuigi aktsiad on juba palju põhjast tõusnud, on endiselt ettevõtteid, mis on liiga madalalt hinnatud," lausub Talpsepp. Tallinna Kaubamaja hind on tema arvates endiselt piisavalt madal, et pikaajaliselt investeerida. Talpsepp lisab, et praegu on veel vara Tallinna börsilt lahkuda, ega nõustu Anderssoni taktikaga. "Arvan, et Stefan Andersson müüs Tallinna Kaubamaja aktsiad liiga vara."

Andersson vaidleb vastu: "Tallinnas on küll olemas imponeerivaid börsiettevõtteid nagu Tallink, Merko või OEG, kes on näidanud elujõulisust nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul, kuid kolmest ettevõttest ei piisa korraliku börsi loomiseks. Likviidsus on liiga väike."

Väike likviidsus, mis otseselt tuleneb börsifirmade vähesusest, on investoreid Tallinnast ära peletamas. Sellele lisaks on ilmselt parimad tõusupäevad (eelmisel aastal tõusis Tallinna börs 74%) möödas ning superkasumeid ette näha pole, mis viib ilmselt osa investoreid välisbörsidele kauplema. "No börs on ju suhteliselt igav," märgib Ilves. "2008. aasta lõpp ja 2009. aasta tervikuna oli põnev, aga nüüd on külgsuunas loksumine. Eks ma liigun Eestist välja, olen Nokiat ostnud."

Anderssoni sõnul aitaks olukorda parandada senisest suurem väliskapitali kaasamine. "Minu esimene ettepanek olukorra parandamiseks oleks kutsuda Rootsi ja Soome suured internetimaaklerfirmad Nordnet ja Avanza Tallinna börsi liikmeteks," lausus Andersson. "Mõlemad on on börsikauplemise Ryanairid."

Täna ilmunud Äripäeva aktiivsete väikeinvestorite edetabelist on jäetud välja insaiderid ehk börsifirmade juhtkonda kuuluvad omanikud.

Nad olid sunnitud Pirita TOPi ära müüma, sest raha oli vaja. Hind on vaieldav, aga hea küll, müüdi turutingimustel ära. Pärast seda tulid ikka kahtlased tehingud. Mulle aitas sellest. See oli niikuinii spekulatiivne positsioon.

Ma ei tea, kas ma tohin seda öelda, aga kui ma Viljar Arakasega 2009. aasta Rahakompassil rääkisin, siis tema ütles, et see firma ei ela seda kriisi üle. Alati on võimalik firma eluiga pikendada, aga aktsionäride struktuur võib väga kergesti muutuda. See oli liiga suure riskiga minu jaoks. Pärast TOPi müüki lootsin, et nüüd hakkab minema, aga seejärel hakati veelgi rohkem varasid müüma. Ettevõtte pressiteated on ka äärmiselt kahtlased. Seal püütakse negatiivseid detaile varjata. Tivoli müügi pressiteade oli meistriteos, kuid investoritele oli sellest vähe abi, sest mul oli konkreetset infot vaja.