Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swedbank võiks tõestada, et Baltimaad on tema koduturg

    Eile levis Läänemere idakaldal taas uudis, et Swedbank kaalub Balti börsidele minekut. Tegelikult tunnistas Swedbanki pressiesindaja Äripäevale juba mai alguses, et pank mängib selle mõttega.
    Äripäeva arvates võiks Swedbank tõestada, et Baltimaad on tema koduturg. Selline loosung on pangal küll olnud, kuid tegudega on otsustuse tasandit pidevalt Eestist kaugemale viidud.
    Swedbanki aktsiate paralleelsest noteerimisest Balti börsidel meie hinnangul ei piisa. Sellisel sammul oleks mõtet Venemaal või Ukrainas, kus inimesed välismaiseid aktsiaid osta ei saa. Täitmaks sõnad sisuga, peab Swedbank tooma Balti börsidele mingi tüki ettevõttest, olgu siis Swedbanki või, nagu korduvalt spekuleeritud, taaselustatud Hansapanga nime all.
    On ka teine variant - teha uus aktsiaemissioon, laiendada Swedbanki aktsiakapitali ning noteerida uued aktsiad Balti börsidel. Viimase vastu räägib aga panga ülekapitaliseeritus. Ettevõttes on ligi 10 miljardit Rootsi krooni liigset kapitali ning pank ostab hoopis oma aktsiaid turult tagasi.
    Sümboolne tähendus. Äripäev nõustub, et Swedbanki tagasipöördumine Balti börsidele ühel või teisel kujul on märgilise tähendusega. Ajast, mil Hansapank kuus aastat tagasi börsilt lahkus, on oodatud tema naasmist nagu messiast, kes päästaks kohaliku börsi. Kuigi uus nägu ei kanna enam rahvusliku uhkuse Hansapanga jooni, on ajalooline taust, suurus ja seotus kohaliku turuga investoritele endiselt atraktiivsed.
    Kuid sellest on praegu vähe. Paralleelne noteerimine mitmel börsil ei too uusi investoreid, sest kõik tehingud on juba praegu teostatavad Stockholmis. Just investorite arvu suurendamine on Swedbankile kasulik, kuna sellega saab pakkuda ka oma teenuseid. Selleks tuleb aga omakorda kasvatada Baltimaade atraktiivsust välisinvestorite silmis, mis ei ole sugugi lihtne.
    Swedbanki Balti börsidele toomise idee teostumisel oleks tegu börside suurima firmaga, mis kasvataks nii käivet kui ka turuväärtust. See tähendab, et meie börsidel on lihtsam välisinvestoritele silma jääda. Kuigi see ei lahendaks meie börsi põhiprobleemi - huvitavate ehk soodsalt hinnatud ettevõtete nappust - oleks see siiski algus. Kindlasti on võitjateks väikeinvestorid, kelle jaoks lihtsustub arveldamine ning vähenevad aktsiatehingutelt ja väärtpaberite hoidmiselt võetavad tasud.
    Swedbanki kuvand vajab uuendamist. Üheks investorite ringi laiendamise mõtteks on kindlasti ka majanduskriisis räsida saanud Swedbanki kuvandi parandamine. Kuigi Swedbank domineerib endiselt Balti turgudel, on tema turuosa järk-järgult vähenenud. Börsiletulek parandaks Swedbanki kuvandit ning seoks pangaga nii investoreid kui ka kliente. Tõsi, Hansapanga imagot ei suudeta ilmselt kunagi saavutada.
    Balti börsid vajavad tõuget. Äripäeva hinnangul on tervitatav igasugune samm, mis suurendab Eesti ja laiemalt Balti börsiinvestorite arvu. Optimistidele saabub börsisula kohta esimene teade juba sel reedel, mil avaldatakse ametlikult ettevõtte nimi, kes korraldab esimese kriisijärgse IPO Eestis. Swedbanki saabumise viisi, aega ja kohta katab aga endiselt teadmatuseloor nagu Islandi tuhk Euroopa taevast.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Investorite ebakindlus tekitas USA börsil erisuunalist liikumist
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?