Kaitseala piirab metsa majandamist karmilt

Lõpuks on vähemalt sõnades seda meelt ka maikuus ametisse asunud keskkonnaminister Keit Pentus, märkides, et metsa majandamist ja metsakaitset ei saa teineteisele vastandada, sest mõlema poole esindajad seisavad ühe asja eest - hoida Eestimaa metsa.

"Erametsaomanikud on võimas rahvahulk, neid on meil ju 80 000, see on umbes sama palju, kui paari aasta eest oli inimesi Tallinna lauluväljakul toimunud öölaulupeol," iseloomustas Pentus. "Võin lubada, et veel sel aastal võtame vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt võib metsaomanik kolme aasta jooksul pärast raiet arvata maksustatavast tulust maha metsa taastamiseks tehtud kulutused."

Kes hooldab metsa omanikust paremini? Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liige Erki Sok, kel endal Haanjamaal 80 hektarit metsa ja kes peab ka erametsaomanike piirkondliku tugiisiku ametit, tõdes, et igasuguseid piiranguvööndeid ulatub ka tema metsamaadele, sest osa neist paikneb Haanja Looduspargi territooriumil.

"Ma saan aru, et loodust, sh metsi peab kaitsma, aga küsitav on, kes teeks seda paremini kui selle metsa omanik. Keegi ei soovi ju oma omandit tahtlikult hävitada," nentis Sok. "Samas on talumetsa omanik paljude vaenlaste ees kaitsetu. Näiteks alles eelmise aasta lõpus saavutasime selle, et talunik tohib oma maadel tamme ehitavatele kobrastele jahipidamist korraldada."

Nii tuli Sokal endal 2008. aastal n-ö sunnitud lageraie teha tervel hektaril 40aastases kuusikus, sest kobraste põhjustatud üleujutuse tõttu ähvardas seda hävimine. Tema sõnul elutseb Lõuna-Eestis hinnanguliselt 4000 kobrast ja isegi kui üks talunik oma maad elukast mingiks ajaks puhtaks saab, tulevad nad peagi tagasi.

Tavad tugevalt juurdunud. RMK loodusvaht Mati Urbanik, kelle tegevuspiirkonna alla kuulub ka Karula rahvuspark, märkis, et aastakümneid kehtinud tavasid on üleöö kehtestatud keeldudega keeruline, kui mitte võimatu kohaliku rahva teadvusest välja juurida.

"Aastaid oli Karulas kohalikel metsaomanikel lubatud metsast võtta puitu põhimõttel - vastavalt vajadusele," iseloomustas Urbanik. "Kui see ära keelata, siis on vastuolud kiired tekkima."

Nii on Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndites keelatud sisuliselt igasugune majandustegevus, sh loodusvarade kasutamine, mis tähendab, et metsas võid küll ringi uidata, seeni-marju korjata, aga ei enamat. Reservaatides pole lubatud inimestel üldse viibida. Lisaks sätestab kaitse-eeskiri vajalikud tegevused nagu rohu niitmine, võsa lõikamine ja loomade karjatamine kohtades, kus see aitab kaasa poollooduslike koosluste säilimisele.

Siiski lubab seadus ka kaitsealal teatud moel põllu- ja metsamajandust arendada, seda piiranguvööndites, kooskõlastades oma tegevuse kaitseala valitsejaga ehk keskkonnaametiga. Kindlasti on ka piiranguvööndites keelatud biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal, samuti puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning metsa kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.

Ja kuigi näiteks uuendusraie on ka piiranguvööndis keelatud, tohib seal teostada turberaiet hall-lepikutes ja kobraste üleujutatud aladel, mis sisuliselt tähendaks küttepuidu varumist.

Omad, rahvusparkides kehtivatest küll mõnevõrra leebemad piirangud on loomulikult ka teistel kaitsealadel - looduskaitsealadel ja maastikukaitsealadel ehk loodusparkides, samuti Natura 2000 aladel. Kaitseala võib jaguneda vöönditeks, mida arvestatakse kaitseala planeerimisel, kaitsekorra kehtestamine toimub vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib sõltuvalt tüübist jaotada kolme erinevasse vööndisse: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.

Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatusosakonna professor Hardi Tullus kinnitas, et kui mets on raieküps, tuleb seda ka raiuda, sest praegust metsa ei saa n-ö padukaitsmisega kuidagi aastakümneid säilitada. Tema hinnangul näitab metsade majandamise jätkusuutlikkust valgustusraiete tegemine, uue metsa rajamine jmt, mitte pelgalt statistika selle kohta, palju palki on metsast välja võetud.

Oskamatul on lihtne alt minna. "Paljud metsaomanikud veel ei tea, et metsaomanikul on võimalus saada tasuta nõustamist metsanduse konsulendilt ning on tulnud ette juhtumeid, kus metsaomanik on oma metsa raieõiguse müünud esimesele pakkujale, teadmata, kas ta sai selle eest ikka õiglast hinda," rääkis Ain Malm, kes on metsanduslik tugiisik Jõgevamaal.

"Igapäevaselt metsaasjaga mitte kokku puutuval metsaomanikul on raske orienteeruda puidu ja teenuste hinnarägastikus ning hakkama saada sellega kaasneva bürokraatiaga," tunnistas Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. Erametsakeskus koordineerib erametsanduse tugisüsteemi, mis tähendab, et igas maakonnas on metsaomanikule esmaseks infoandjaks tugiisik. Sõltuvalt abisoovist, saab ta kas ise lahendada metsaomaniku mure või suunata ta edasi konsulendi juurde, kes vajadusel metsas kohapeal nõuandeid jagab.

"Tasuta nõuande saajal peavad olema riigi ees kõik kohustused täidetud ehk maksud tasutud," selgitas Aun.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku anda kaitseala staatus üle seitsme hektari suurustele vääriselupaikadele, mis on jäänud metsaseaduse muudatuse tõttu juriidilise kaitseta.

Metsa vääriselupaigad on põlismetsaliikide varjupaigad majandusmetsade vahel, kus ohustatud või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

Looduskaitse alla võtmise ettepanekuid on esialgu tehtud 88 ala kohta 2039 hektaril. Kõige enam Saaremaal, kokku 33 ala 739 hektaril.

Praegu on ettepanekud tehtud Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Raplamaa, Viljandimaa, Võrumaa ja Põlvamaa kohta.

Ettepanekud on koostamisel Tartu-, Jõgeva-, Põltsamaa, Ida- ja Lääne Virumaa, Järva- ning Harjumaa kohta.

Metsandusega ja metsakaitsega seotud hirmud on küll suured, aga paljuski põhjendamatud. Usutakse, et erametsaomanik on justkui barbar, kelle ainus soov on oma omand hävitada.

Ei maksa karta, et metsi raiutakse, kuna arengukava seda lubab. Raiutakse seda, mida turg nõuab. Näiteks suureneb nõudlus hakkepuidu järele, sest on hakatud aru saama, et on mõttetu kasvatada rapsi biodiisli tootmiseks. Kui puidu kütteväärtus on näiteks 10, siis biodiislil vaid üks koma millegagi.

Mina esitaks hoopis retoorilise küsimuse - kes on siis meie metsadest nende majandamise tõttu õigupoolest ära kadunud.