Parts läheb taas tuuleparkide kasumi kallale

Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikute juhitav Eesti Omanike Liit on äsja palunud õiguskantslerit hinnata taastuvenergia tasude põhiseadusele vastavust. Debatt taastuvenergiatasude ümber kulmineerus eelmisel sügisel majandusministeeriumi eelnõuga, mille järgi oleks elektritarbija käest küsitav toetussumma sõltunud sellest, kui suurt hinda ollakse valmis elektri eest maksma vabaturul. Kui praegu makstakse taastuvenergia tootjaile Nord Poolilt saadud hinnale mingi summa toetust lisaks, siis selle lahenduse järgi oleks kõrgema börsihinna puhul lõpptarbija panus väiksem ja vastupidi - ehk et tootja jaoks oleks fikseeritud kogutulu.

Minister Juhan Parts ütles siis ajakirjandusele, et kõrge taastuvenergiatasu rikub nii tarbijate huvisid kui ka võib tekitada ebaausat konkurentsi, sest taastuvenergia tootja konkureerib teiste elektritootjatega. Eelmise aasta sügisel oli samale seisukohale jõudnud Partsi haldusalas olev konkurentsiamet, kes analüüsis toetuste maksmise mõju konkurentsiolukorrale ja elektritarbijalt küsitava tasu põhjendatust. Amet jõudis seisukohale, et kehtiva toetuste skeemiga saavutatakse küll uute koostootmisjaamade, tuuleparkide ja hüdroelektrijaamade lisandumine, kuid seda moonutatud turuolukorra tõttu, kus tagatakse osale tootjatele põhjendamatult kõrge tulukus ja tarbijale põhjendamatu kulu.

Peaminister Andrus Ansip oli aga sügisel seisukohal, et enne valimisi ei peaks "kampaania käigus" tasusid kärpima hakkama ja majandusministeeriumi koostatud seaduseelnõu jäi toppama.

Hinnatõus käivitas debati uuesti. Ka selleteemaline avalik arutelu jäi mõneks ajaks sinnapaika, kuid on nüüd elektrihindade kallinemisega taas päevakorda tõusnud. Koduomanikke esindav omanike keskliit tegi mõni nädal tagasi avalduse, öeldes, et viimane aeg on taastuvenergia tasusid alandada. Liidu seisukoht on, et elektrihinna tõusu ohjeldamist tuleks alustada just taastuvenergia tasude kärpimisest.

"Oleme seda ka juba varem rõhutanud, et taastuvenergia toetuste juures on oht, et need on liiga kõrged ja ettevõtjaid nuumatakse," ütleb liidu volikogu liige Priit Värk ja lisab "tulukus peab olema põhjendatud."

Värk näeks lahendusena Taanile sarnase süsteemi rakendamist, kus tasude suurus on seotud Nord Pooli elektrihinnaga, mis on sisuliselt sarnane lahendus majandusministeeriumi pakutule.

Omanike keskliit pöördus eelmisel nädalal ka õiguskantsleri poole, paludes hinnata, kas elektrituruseaduses sätestatud taastuvenergia toetuste süsteem on kooskõlas põhiseadusega. Keskliit on seisukohal, et nii see ei ole. Õiguskantslerile saadetud õiguslikus analüüsis leiab keskliit näiteks seda, et tarbija koormamine taastuvenergia tasuga praegu seadusega sätestatud määras on põhjendamatu ja teeb kokkuvõtva järelduse, et elektrituru seadust tuleks muuta, sest toetuste regulatsioonil on nii tugevad formaalse kui ka materiaalse põhiseadusvastasuse tunnused.

Toetused vähenevad. Ka ei ole ideest toetussüsteemi ümber korraldada loobunud majandusministeerium, kes lubab septembris tulla välja kõikide taastuvate ja koostootjate toetusskeemide põhjendatuse täiendatud analüüsi ning süsteemi ümberkorralduste ettepanekutega.

"See tähendab, et toetused kindlasti vähenevad ning sellega ka elektri hind," ütleb ministeeriumi pressiesindaja, "majandus- ja kommunikatsiooniministeerium leiab, et senised toetused on põhjendamatult suured ning tootjad suudavad ennast majandada ka märksa väiksemate toetustega."

Äripäevaga rääkinud tuuleenergia tootjate hulgas hindade ülevaatamisele otsest vastuseisu pole. Samas rõhutavad tootjat, et hindade ülevaatamisel ei tohiks teha neid tagasiulatuvalt.

"Ma olen nõus, et hindu on aeg-ajalt mõistlik üle vaadata, aga samas peab kehtima jääma õiguskindlus. Kui on äriplaanid koostatud ja investeeringud tehtud, siis nende kallale ei tohi tagasiulatuvalt minna," ütles tuuleenergia tootja Eesti Elekter juhatuse liige Oleg Sõnajalg.

Teiseks tuleks tema sõnul teha muudatusi läbimõeldult, sest tuuleparke ei püstitata üleöö. "Ühe projekti arendamine kestab keskmiselt kolme-neli, vahel viis-kuus aastat. See on kulukas, närvesööv, ja energiat nõudev töö. Kuid, kui arendajatel huvi ära kaob, siis jäävad arendused lihtsalt soiku, kusjuures tuuleenergeetika pole ainus võimalik investeerimisvaldkond."

"Kui ikka kokkulepe on sõlmitud, siis tuleb sellest ka kinni pidada. See kehtib igas elusituatsioonis," lausub ka Nelja Energia grupi juht Martin Kruus. "Kui edasist elu soovitakse korraldada uute põhimõtete alusel, siis see on täiesti võimalik ja seal ei ole probleemi."

Kruusi arvates on nii kehtival süsteemil kui ka toetuste börsil toimuvaga sidumisel oma tugevad ja oma nõrgad küljed ning emma-kumma kasuks otsustamine nõuaks väga detailset analüüsi.

"Investori seisukohalt võib öelda, et see on parem süsteem, kui sõltumatult turuhinnast on meil tulu alati fikseeritud. See meeldib pankadele palju rohkem: nad saavad selgelt arvestada, palju tulu tuleb. Praegu on hind palju heitlikum, selline ebastabiilsus lisab riske ja risk väljendub kohe kõrgemates intressides," arutleb Kruus. "Teisipidi viib see meid turuloogikast jällegi eemale. Energeetikat üritatakse ju kogu aeg viia turupõhiseks ja selle loogika järgi selgub nii õige hind."

Murdepunkt tuuleenergia tootmises saabub pooleteise aasta pärast. Kruus lisas, et tihti jääb tähelepanuta fakt, et tuuleenergia toetus on ainuke toetus elektrituruseaduses, mis aja jooksul ka praeguse seaduse järgi tegelikult vähenema hakkab. "Seadus ütleb, et toetust makstakse niikaua, kuni konkreetsel kalendriaastal toodetakse Eestis tuuleenergiat 600 GWh. Siis saab kogu toodang toetust. Seejärel toetus toodanguühiku kohta tegelikult langeb, mis tähendab seda, et summaarne toetus, mida riik peab maksma, jääb alati sama suureks."

Murdepunkt saabub Kruusi hinnangul aasta-pooleteise pärast, kus toetus uutele projektidele hakkab vähenema. "Siis oleneb, kui väikest toetust keegi on veel nõus n-ö taluma."

Taastuvenergia toetuste määra ülevaatamine on põhjendatud ulatuses, mis oli 2007. aastal toetuste määra arvestamisel aluseks olnud reguleeritud elektrihinna ja praeguse turuhinna vahe. See on õiglane nii tootjate kui ka tarbijate suhtes. Tarbijad ei pea maksma kinni kõrget subsiidiumi ja ka kallist turuhinda.

Taastuvenergia toetusskeem ei tohi kujuneda ebamõistlikult koormavaks muu majanduse jaoks. Taastuvenergiat tuleb toetada nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik saavutamaks Eesti riigi võetud eesmärki suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia hulka 2020. aastaks 25%ni lõpptarbimisest.

Praeguse taastuvenergia toetuste süsteemi tulemusel kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia osakaal 2010. a 76% võrra, moodustades kogu Eesti tarbimisest ligi 10%. See on ligi poole enam, kui oli võetud 2010. aasta eesmärgiks. Eesti liigub enam kui eesrindlikult elektrimajanduses taastuvelektri osa suurendamisel.

Laiem küsimus on, kuidas liikuda toetuste põhiselt elektritootmiselt üle turupõhisele elektritootmisele. See aga ei alga taastuvate subsideerimise vähendamisest, vaid fossiilsete kütuste subsideerimise vähendamisest. Kui lõpetada fossiilsete kütuste subsideerimine, peaks see tagama taastuvallikatest elektritootmise kasumlikkuse ilma subsiidiumideta.

Seda kõike tuleks vaadata majanduse konkurentsivõimelisuse võtmes. Mis kasu oleks mitmekordselt ületatud "rohelisuse" saavutamisest, kui elektri hind on nii kõrge, et tööstus kolib Eestis ära. Kui me aga juba oleme rohelisuses kõvad tegijad, peaksime oskama seda müüa Eesti eduloona.