Ettevõtja: varastatud metsa ei julgeta osta. Aga osakuid?

Minu esialgne soovitus osanikust emale oli, et muidugi müü. Aga juba esimesel koosolekul tuli päevavalgele pommuudis. Juhatus ja nõukogu oli 200 000 krooni eest omaosasid ostnud ja nüüd on nende turuhind 4,3 mln kr. Selle ostu tulemusena saab iga osanik 12,5% vähem raha sõltumata sellest, milline on müügihind.

Ka varem käis kosilasi, aga need saadeti ära öeldes, et ettevõte pole müügiks.Arvatakse, et nüüd mindi end ise Trigonile pakkuma, sest nõukogus ja juhatuses on inimesed eakad ja soovivad pensionile minna. Arvatakse ka seda, et juhtkonnas olid kellelgi veel mingid muud huvid mängus. Ägedaks läks, kui Mart Vaiksaar hakkas küsima, miks kiirustades müüakse.

Soovisime nõukogu kõige selle peale välja vahetada. Arvasin, et külakogukonnas tuleb kõik välja, aga rahvas istub seal saalis ja tundub, et nad ei saa aru, mis toimub.

Proovisime ka erikontrollinõudega juhtkonna osade ostu tagajärgi päevavalgele tuua. Juhatus tegi osava vastukäigu. Neile, kes erikontrollist loobuvad, lubati töökohtade säilimist kuueks kuuks.

Ma mõistan neid, kes allkirja tagasi võtsid. Töökoha säilimine on ikkagi olulisem kui 12,5% kõrgem hind osaku eest, kuid minu arvates on see müük ikkagi alatus kuubis. See 4,3 mln kr peab jagunema kõigi osanike vahel.

Loe tänasest Äripäevast, kuidas paarisaja omanikuga piimatootja Selja OÜ sipleb muutuste tuules. Selleks telli Äripäev SIIT või osta päevapilet SIIT.