Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mees nagu investeerimisfond

    Apple'i, AT&T, Chevroni, Tallinki, Tallinna Vee ja Merko Ehituse aktsiad ning kümnete aktsiafondide ja Swedbanki pensionifondide osakud - riigi endine esiluuraja ja siseministeeriumi praegune kantsler Tarmo Türkson esitab majanduslike huvide deklaratsioonis sellise investeeringute tulevärgi, mille kõrval kahvatuvad isegi professionaalsete investeerimisfondide portfellid.
    Äripäeva hinnangul on kantsleri muljetavaldava aktsia- ja osakupaki turuväärtus vähemalt 297 693 eurot ehk 4,66 miljonit krooni.
    "Portfelli praegune väärtus on kujunenud selliseks kümneaastase töö tulemusena. Sellesse aega on jäänud Eesti majanduse lipulaevade ülesostmised väliskapitali poolt," ütleb Türkson oma pikaaegse töö vilja kohta tagasihoidlikult.
    Kui suur oli tema investeeringute algkapital ning kust see pärines, jätab ametnik siiski enda teada.
    Oma investeerimiskäitumist peab Türkson konservatiivseks.
    Praegu on tema eesmärk vara säilitamine. Türkson kinnitab, et poolt investeerimisportfellist juhib ta ise ja teine pool on privaatse varahalduse juhtida. "Kasutan Swedbanki teenust," lausus ta.
    Esimese investeeringu tegi Türkson enda sõnul Eesti ühte börsiettevõttesse ning see oli kohe positiivse tootlusega.
    Üks järgmine rahapaigutus jäi talle aga meelde sellisena: "1990ndate keskel oli üks investeerimismäng virtuaalse rahaga, kus kuu parima tootlusega portfell sai kolmekuulise tasuta ajakirjatellimuse. Mina ostsin Boeingu aktsiaid ja teenisin hästi, kuna aktsiad ka splititi. Portfelli tootlus oli mul väga hea, kuid ajakirja tellimust ma kahjuks siiski ei võitnud."
    Siseministeeriumi kantsler Tarmo Türkson ületab investeerimisagaruselt teisi kolleege mäekõrguselt.
    Kõige lähemale küündib talle rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali, kes on koos abikaasaga investeerinud paljudesse pensioni- ja investeerimisfondidesse. Näiteks on tal osakuid SEB Kasvufondis, Tasakaalukas Pensionifondis ja Aktiivses Pensionifondis, Swedbanki Pensionifondides V1, V2, V3, K3, LHV Täiendavas Pensionifondis, Danske Uus Euroopa fondis ja Swedbanki Venemaa Kasvufondis.
    Põllumajandusministeeriumi kantsleril Ants Nootil on 2000 Arco Vara ja 12 000 Nordeconi aktsiat. Noot on märkinud mõlema aktsia nimiväärtuseks 0,64 eurot, kuid Arco väärtpaberi turuväärtus on praegu 4,5 ning Nordeconi omal 1,32 eurot.
    Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske on deklareerinud 2000 Tallink Grupi aktsiat turuväärtusega 1480 eurot. Samuti Hansapanga väärtpaberiportfelli turuväärtusega 5068 eurot ja mitme pensionifondi osakud.
    Neljal kantsleril pole isegi pensionifondi.
    Rita Annus (keskkonnaministeerium), Marelle Erlenheim (sotsiaalministeerium), Janar Holm (haridus-ja teadusministeerium) ja Alar Streimann (välisministeerium) pole märkinud deklaratsiooni aga ühtki aktsiat, osa ega väärtpaberit, isegi mitte pensionifondide osakuid.
    Priske ütles, et aktsia tegelikku väärtust näitab siiski selle turuväärtus ning sestap ta selle deklaratsiooni ka kirjutas. "Ma eeldasin millegipärast tõesti, et turuväärtus tuleb deklareerida. See tundus loogilisem," ütles Priske.
    Kas Priske on valmis deklaratsiooni ringi tegema?
    "Eks ma siis teen, see pole probleem. See on nii väike kogus, mis mul on. Ma enda arvates tegin õigesti," kinnitas ta.
    Kas seadus ei peakski nõudma ikkagi turuväärtuse deklareerimist?
    "Ma pole selle peale üldse mõelnud, kuid iseenesest on see informatiivsem ja peegeldab muutusi paremini," ütles Priske.
    Aktiivne investor ja 2010. aastal Äripäeva koostatud investorite edetabelis esimese koha pälvinud Arvo Nõgeski ütleb, et õige oleks näidata turuväärtust.
    "Tavainimese mõttes pole (nimiväärtuse näit) õige, sest see ei anna ülevaadet inimese varanduslikust seisust. Minu arvates on seadus puudulikult koostatud," ütles Nõges.
    Ta lisas, et samas kui inimene omab eraettevõttes 10 või 100 aktsiat või on ainuaktsionär, pole jälle võimalik turuhinda välja tuuagi.
    Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimees Andres Anvelt (SDE) möönab, et seadus on tõepoolest ajale jalgu jäänud ning majanduslike huvide deklareerimise korras on palju vasturääkivusi.
    "Aktsia nimi- ja turuväärtuse vahe võib olla nii siia- kui ka sinnapoole. Praegu on seadusandja mõte olnud nimiväärtus, sest turuväärtus on muutuv. Sellega on praeguse seaduse miinimum tagatud," selgitas Anvelt. "Hullem on see, kui inimene üldse ei paneks osakuid kirja."
    Ta ütles, et uut korruptsioonivastast seadust oodatakse riigikogusse pikisilmi. Tema teada jõudvat see parlamenti sügisel.
    Nii laia portfelli investeeringute pidevaks jälgimiseks kuluks tavainimesel terve tööpäev ehk suurt millekski muuks selle kõrvalt aega ei jagukski. Nagu ma aru sain, juhib ta ise osa portfellist, teine osa on Swedbanki privaatse varahalduse juhtida. Kumb valib fonde ja kumb üksikaktsiaid, ei ole teada. Portfelli teeb omapäraseks see, et ma ei leidnud ainsatki börsil kaubeldava fondi osakut, mida tavaliselt eelistavad madalamate kulude tõttu investorid, kes üksikaktsiaid ei vali. Kui ise jälgida ettevõtteid ja aktsiaid, siis vähesed suudavad end kursis hoida nii paljude firmadega. Kui aga investeerida pikaajaliselt ja mitte liigselt tõmmelda, võib investor rahulikumalt võtta. Ehk seetõttu ongi portfell nõnda hajutatud.
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Investorite ebakindlus tekitas USA börsil erisuunalist liikumist
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?