Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuparadiisi viljad jäävad Eestil endal maitsmata

    Äripäev kirjutab täna kaaneloos, et üha enam Venemaa ärimehi avastab Eesti maksusüsteemi võlusid ja kolib siia oma valdusfirmasid.
    Äripäeva hinnangul tõestab Venemaa ärimeeste kasvav huvi veelkord ilmekalt Eesti maksukeskkonna atraktiivsust, kuid esitab ühtlasi kaks lahendamata dilemmat. Kuidas tagada maksusoodustuse võrdne kasutusvõimalus suurtele ja väikestele ettevõtjaile ning milline on maksuparadiisi sisuline kasu Eestile?
    Eesti on parem kui maksuparadiis. Nimetatakse kolme Eesti maksueelist: kasumi maksuvabastust selle teenimisel, edasimakstavate dividendide maksuvabastust ja väljamakstava intressi tulumaksuvabastust turuhinna piires. Selgub koguni, et Eesti tingimused on kohati paremad kui nn maksuparadiisides. Nimelt on väljamaksed sellistesse riikidesse sageli piiratud ja nendes asuvate ühingute omanikelt nõutakse asukohariigis tulumaksu offshore-kasumilt. Lisaks on nn maksuparadiisid kantud musta nimekirja. Eesti on seevastu soliidne Euroopa Liidu liikmesriik ja siia tehtud väljamaksed ei ole eriliselt maksustatud ega piiratud.
    Uuringud on näidanud, et maksuparadiisid ei ole ainult väikeste või suisa puuduvate maksudega. Korralikud maksuparadiisid on ka vähese bürokraatia, madala korruptsiooni ja stabiilsete seadustega. Veel üks eelis Eestile.
    Nii tulebki välja, et kuigi offshore-maksuparadiisides ei maksustata ettevõtja kasumeid üldse, tuleb kokkuvõttes kasulikum teha tehinguid Eesti-taolises riigis.
    Maksuparadiisi dilemmad. Maksuparadiisiks olemine tõstatab aga kaks dilemmat - eetilise ja pragmaatilise. Kusjuures mõlemad on praegu lahendatud pigem Eesti kahjuks.
    Eetiliselt tekitab nn maksuparadiis paratamatult ebavõrdsust, kuna eelistab väikestele ja keskmistele ettevõtetele suuri korporatsioone, kel on maksude optimeerimiseks riigiti palju erinevaid võimalusi. Lisaks ebavõrdsele konkurentsile on Eesti selle tõttu muutumas üheks lüliks rahvusvaheliste maksuoptimeerijate skeemides. Kaudselt soodustame, et välismaised ärimehed veavad oma asukohariigis teenitud raha Eesti kaudu maksuvabalt välja. Kas sooviksime, et Eestis teenitud raha jookseks kuhugi peitu?
    Samal ajal näiteks Eestis tegutsevad, siin töökohti loovad ja makse maksvad väike- ja keskmised ettevõtted peavad konto arestihirmus maksuametit kartma kui tuld.
    Seevastu pragmaatiliselt ei ole esmapilgul iseenesest midagi halba, et ettevõtjad lõikavad kasu Eesti soodsast maksusüsteemist. Rahal ei ole ju rahvust. Kuid küsimus on, mis kasu saab Eesti? Vastus on paraku, et ei midagi erilist. Miljardikäibega korterettevõtted ei too siia ei investeeringuid ega maksuraha. Halvimal juhul vaid rikutud maine. Eesti maksusoodustuste eesmärk on olnud välisinvestorite riiki meelitamine, uute töökohtade loomine ja sellest omakorda rohkema maksutulu saamine. Valdusfirmade vohamine selleni ei vii.
    Lahendused vajavad arutelu. Eelneva valguses on mõtet kehtiv süsteem üle vaadata ja arutada, kas midagi vajab muutmist. Kas näiteks teha süsteem võrdsuse eesmärgil veelgi soodsamaks, nagu soovitas maksuameti pea Enriko Aav, või kehtestada madal, kuid üldine tasu või maks kohalike eeliste kasutamise eest. Vastasel juhul jäävad meil endil lihtsalt (maksu)paradiisi viljad maitsmata.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Baltic Horizoni kolm probleemi, mis mind fondi juures häirivad
Baltic Horizon Fundi kinnisvarafondi osakuhind on juba pool aastat püüdnud läbi murda 0,3 euro piirist. Kuid kuigi see tugitase hoiab hinda kukkumast, takistab vähemalt kolm probleemi sellelt tasemelt tagasi tõusta ja ülespoole liikuda.
Baltic Horizon Fundi kinnisvarafondi osakuhind on juba pool aastat püüdnud läbi murda 0,3 euro piirist. Kuid kuigi see tugitase hoiab hinda kukkumast, takistab vähemalt kolm probleemi sellelt tasemelt tagasi tõusta ja ülespoole liikuda.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.