"Läti sai, miks mitte Kreeka?"

„Lätis on näha õigeaegse finantsabi ja tõhusa valitsusepoolse otsuste tegemise vilju. Kui see sai juhtuda Lätis, siis miks mitte ka Kreekas?“ ütles Ansip. Peaminister kinnitas, et eurotsoon ei ole kriisis, kuid teatud riigid peavad kärpima defitsiiti ja tõstma makse.

Ansip ütles Wall Street Journalile antud intervjuus, et Eesti majanduskasv võtab järgnevatel kuudel hoo maha. Peale 16 eurotsooni riigi selja taha jätmist teises kvartalis, mis muutis eurotsooni uue liikme tõeliseks rahanduse staaresinejaks.Eesti majandus kasvas võrreldes I kvartaliga 1,8%, mis oli oluliselt üle eurotsooni 0,2%lisest keskmisest.

„Arvan, et aasta teises pooles on kasvutempo väiksem,“ ütles Ansip. Peaministri sõnul on kõik mures ebakindluse pärast globaalsetel turgudel. „Meie tarbijad elavad endiselt nii nagu nad tegid seda kriisi keskel,“ märkis Ansip.

WSJ meenutas, et Eesti majandus võttis valusa pöörde langusele pärast seda, kui 2008. aastal lõhkes finantskriisi tõttu kinnisvaramull, lõpetades laenuraha toel mitu aastat kestnud majanduskasvu. Kuid väike riigivõlg ja headel aegadel kogutud reservid on aidanud majandusel end ringi pöörata, koos tõsise kokkuhoiuga avalikus sektoris. Näiteks Andrus Ansipi palk langes 20%.

Eesti fiskaalpositsioon laseb avalikul sektoril tulla aeglustuvast majandusest paremini välja kui teistel eurotsooni riikidel. Eesti riigivõlg (6,6% sisemajanduse koguproduktist) on euroliidus madalaim.

Selle saavutusega ja koos elava majandusega, teenis Eesti võlakoorma all ägavas eurotsoonis midagi haruldast välja – nimelt krediidireitingu tõusu. Reitinguagentuur Standard & Poor's tõstis eelmisel nädalal Eesti pikaajalise krediidireitingu tasemelt A tasemele AA- , viidates riigi majanduse tugevatele kasvuväljavaadetele. „Olen loomulikult väga uhke selle üle, et Standard & Poor's peab Eestit AA- riigiks. Olen uhke, et riigi finantsid on heas seisus,“ sõnas peaminister. Eesti reitingutõus tuli mõned päevad pärast seda, kui Standard & Poor's kärpis USA krediidireitingut madalamaks.

Lõppkokkuvõttes sõltub Eesti lähikuude majanduskasv arengutest põhilistel eksporditurgudel, mida võib mõjutada globaalne majanduslangus, nentis Ansip.„Meie kasv tuleb ekspordist ja meie põhilised eksporditurud on Rootsi ja Soome. Neil läheb küll väga hästi, aga kunagi ei või teada,“ ütles peaminister.

Rootsi majandus kasvas teises kvartalis 5,3%, kuid riigi juuni tööstustoodangu numbrid andsid vihje, et kasv võib hakata aeglustuma.