Eesti transiiditaristu areng maal ja merel on ajast ees

Eesti transiidi- ja logistikaäri astub ajaloolise sammu, kui tööd alustab Koidula raudteepiiripunkt, mis tähendab uut kvaliteeti kaupade piiriülesel liikumisel ning parandab senisest veelgi enam ka Eesti transiidivõimekust.

Jättes poliitika kõrvale, kehtib transpordiäris loogika, et kauba liikumiseks peavad olema loodud tingimused, ennekõike efektiivne taristu. Koidula avamine parandab oluliselt piiripunkti läbilaskevõimet ja loob seega senisest märksa paremad võimalused igat liiki kaupade transpordimahu suurenemiseks. Raudteevõimsuse suurenemine omakorda vähendab kaubavedude koormust maanteedel. Piiripunkti taasavamine tähendab ühe kriitilisema füüsilise kitsaskoha kadumist Eesti idapiiri ületavate kaupade tarneahelas.

Sadamad on juba valmis. Mäletame neid vaidlusi aastate eest, mis seadsid kahtluse alla Muuga sadamasse planeeritava konteinerterminali projekti vajalikkuse. Tegelikult õnnestus efektiivselt ära kasutada aega, kus ehitushinnad olid madalad ning kasutades ka Euroopa Liidu abiraha, sai möödunud suvel Tallinna Sadama Muuga sadamas valmis 55 miljonit eurot maksnud uue konteinerterminali infrastruktuur.

Nüüd on olukord ja teemapüstitus täiesti vastupidine - huvi konteinerterminali vastu on osutunud sedavõrd suureks, et see pole vaibunud isegi peale konkurssi.

Konteiner on tulevikuäri. Seni oleme pigem harjunud, et konteinerites veetakse peamiselt esmatarbekaupu jms kuid viimastel aastatel on konteinerites veetavate kaupade ampluaa oluliselt laienenud kuni puist- ja vedellastini välja. Konteineri kasutus kasvab eelkõige selle mobiilsuse ja turvalisuse pärast ning konteinervedu võimaldab viia kaubavedude keskkonnariski minimaalseks. Konteiner on ühtlaselt mugav käidelda nii raud- kui ka maanteel, merel ja taevas.

Kui vaadelda Läänemerd, siis on selle regiooni konteineriseerumine võrreldes nn vana Euroopa riikidega hinnanguliselt kolm kuni neli korda madalam. Samas potentsiaali regioonis on rohkem kui küll ja nõudlus lisavõimsuste jaoks Läänemerel on üha tungivam. Täna on Tallinna Sadam võrreldes paljude konkurentidega eelisolukorras, sest siin on juba olemas väljaehitatud kaasaegne sadamataristu ja Koidula valmimisega on paranenud kogu Eesti maailmale pakutava logistilise ahela võimalused üha suureneva konteinervoo teenindamiseks siinses piirkonnas.

Mõistagi ei teki lisakaup siia iseenesest. Selleks on vaja tugevat partnerit, kes suudab tagada vajaliku kaubavoo. Tallinna Sadam kohtus ja rääkis viimase pooleteise aasta jooksul läbi kümnekonna võimaliku pakkujaga, misjärel otsustas nõukogu juhatuse ettepanekul pärast avalikku konkurssi majanduslikult kõige kasulikuma ja tugevama pakkumise poolt. Väljavalitud operaator peab omakorda arvestama terminali rajamiseks üle 50 miljoni euro suuruse investeeringuga.

Mõistame täielikult selle sammu olulisust Eesti transiidile, mistõttu olid info kogumisel ja pakkumiste analüüsil lisaks kaasatud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti Raudtee ja teised ametiasutused. Otsus ei sündinud kiirustades ega kabinetivaikuses.

Kui siiani piirdub Muuga sadama kaudu toimuv konteinerivedu suures osas kohaliku ekspordi ja impordiga ning ida ja lõuna suunal peamiselt impordiga, siis uue operaatori portfellis on just vastupidi ida ja lõuna suunalt tulevale ekspordile suunatud transiitkaubad. Seega seni ühes suunas peamiselt tühjalt liikuvate konteinerite hulk peaks oluliselt vähenema.

Viimasest aga veelgi tähtsam on tõsiasi, et ekspordivõime korral muutume me oluliselt atraktiivsemaks suurtele logistika- ja laevafirmadele, kes kaubavooge maailmas reaalselt suunavad. Antud teema puhul saame oletusliku tulevikuhuvi asemel rääkida juba olevikulises vormis ning reaalsetest kontaktidest ja koostöösoovidest. Juba praegu on esimesed suured, konteinereid vedavad ookeanilaevad siinsetesse vetesse kohale jõudnud. Maersk on juba käivitanud otseliini Hiina ja Poola vahel, kuid arvestades just regiooni potentsiaali, otsivad ka teised maailma suured tegijad uusi võimalusi siinsel turul kanda kinnitada. Uue operaatori tulek aitab kaasa just Muuga sadama muutmiseks Läänemere keskseks hub'iks ehk jaotuskeskuseks, kus laevaliinidel oleks pisavalt mahtu nii kaupade ekspordil kui impordil regiooni. Suured tegijad tulevad ikka sinna, kus on neile piisavalt suured mahud.

Autor: Erik Ringmaa