Pool leivatoodangust liigub varsti piiri taha

Kui möödunud aastal eksportis Leibur veerandi toodangust, siis selle aasta lõpuks suureneb osakaal 45%ni. "See on vaid aja küsimus, mil ekspordi osakaal ületab müügi siseturul. Prognoosime, et see juhtub järgmisel aastal," lausus Lankots.

Vähendatakse lisaaineid. Ekspordi edendamiseks tegi Eestis 30protsendilist turuosa omav tööstus hiljuti investeeringu uude tootmistehnoloogiasse, mida nimetatakse puhasruumiks.

Lankotsi sõnul otsustati investeeringu kasuks, kuna tarbijad soovivad kunstlike lisaainete vabu tooteid. "Uus tehnoloogia võimaldab säilitusaineid lisamata toota ja hügieeniliselt puhtalt pakkida," tutvustas ta.

Puhasruumi tehnoloogia tagab toodetele tavapärase kümnepäevase säilivusaja.

Kuna tootmisliinid olid Leiburil juba olemas, kujunes investeeringu maksumuseks 200 000 eurot. "Sellist puhasruumi tehnoloogiat eriti toiduainetööstuses ei ole, pigem näeb seda meditsiini- ja farmaatsiatööstuses," kiitis Lankots.

Maht ja hind on pöördvõrdelises seoses. Fazer Eesti juht Kristjan Kongo on Lankotsiga nõus, et eksport on Eesti ettevõtete kasutamata võimalus ja ka tee ellu jääda, sest Eesti enda turg on väike. "Sõltub muidugi ka sellest, millised investeeringud ja tootmismahud on. Kui tahad mahtu tõsta, pead loovutama hinnas ja vastupidi," nentis ta.

Puhasruumiga liinil valmib üle poole Leiburi toodangust, millest 75% eksporditakse Lätti, Leetu ja Soome. Liin toodab päevas umbes 60 tonni viilutatud tooteid. "Kui suudame nii palju toota, peame suutma ka müüa," nentis Lankots.

Sellegipoolest pole ettevõttel plaanis uutele eksporditurgudele laieneda. Otstarbekas on transportida tuhande kilomeetri raadiuses, kuid üle Läänemere on see keeruline ning Venemaa turg on hoopis eraldi teema, põhjendas Lankots.

Kongo nõustub, et saia-leivatooteid saab eksportida ennekõike Läti, Leedu ja Soome turule. "Isegi Venemaa oleks super, kuid seal mängivad tugevat rolli tollipiirangud," nentis ta. Fazeril läheb eksporti kümnendik toodangust.

"Oleme mõelnud, kuidas saaks eksporti kasvatada," rääkis Kongo. "Selliseid investeeringuid meil aga pole, mis paneks meid seisu, et peame eksportima. Otsime enne ekspordivõimaluse ja siis teeme investeeringud."

Liinid automatiseeritakse. Kuna leivatehase tööd muudetakse efektiivsemaks, siis väheneb tasapisi ka liinitöötajate arv. Uue tehnoloogiaga liinil töötab viie asemel neli inimest. "Kogu ettevõtte töötajate arv on viimase kahe aasta jooksul sama püsinud, sest oleme palganud juurde inimesi, kes tegelevad ekspordiga," rääkis Lankots.

Automatiseerimisest hoolimata jagub 300 töötajaga ettevõttes veel tänagi tegevust nobedatele töökätele. Keset tehast istuvad neliteist naist kahes reas ning põimivad tainast kohevaks patsiks.

"Kui muidu oleme tööd ikka automaatsemaks muutnud, siis sel aastal proovime uut võimalust saiu toota," tutvustas Lankots hiljutist muudatust. Needki saiad liiguvad põhjanaabrite turule, mistõttu tasub käsitsi valmistamine end ära.