Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangad maandavad laenuriske klientide peal

    Äripäev kirjutab pankade hiilivast riskide ülekandest klientidele, mis näiteks juba mõjutab enam kui kaht kolmandikku Swedbanki uutest laenuvõtjatest. Nimelt teatas Swedbank oktoobri alguses, et uutest laenuvõtjatest koguni kaks kolmandikku kasutab aasta eest turule toodud panga nn baasintressi, mis koosneb lisaks üleeuroopalisest pankadevahelisest intressist Euribor ka nn majanduskeskkonnariski- ja isiklikust marginaalist. Klassikaline laen koosneb Euriborist ja isiklikust marginaalist. Swedbank ei ole ainuke, ka näiteks Nordea kasutab nn Prime-intressimäära.
    Äripäeva hinnangul on see ilmekas näide, kuidas pangad püüavad varjatult võimalikke riske lükata taas klientide kanda. Kinnistub mulje, et ei Swedbank ega teised pangad ei suutnud buumiaegadel riske adekvaatselt hinnata ning püüavad nüüd uute klientide arvel samu vigu vältida või isegi eelmisi lappida.
    Kaaludes ühe või teise eelised, tuleb kõne alla kaks stsenaariumi: kui majandusriskid langevad või tõusevad. Esimesel juhul võib nn majandusriski marginaali langus kompenseerida võimaliku majanduskasvuga tavaliselt kaasneva Euribori tõusu. Teisel juhul ei olegi enam oluline, kas Euribor langeb või tõuseb, sest kindlasti kasvavad majanduskeskkonna riskid. Viimane tähendab, et kliendil on kasulikum sõlmida nn klassikaline leping, sest majandusriskide kasvamine tähendab baasintressi ja seega laenumakse tõusu. Kindel on aga see, et kõigil juhtudel suunatakse kogu võimalik risk kliendi kanda.
    Swedbanki väitel tagab majanduskeskkonna riskimäär laenu intressimäära suhtelise stabiilsuse. Teoreetilisest võib aga panga baasintress võimalikke riske hoopis võimendada. Näiteks võib pank küsida seda kõrgemat intressi, mida halvemini kliendi majanduskeskkonnal läheb ajal, kui majanduse jahenemine iseenesest viitab sissetulekute vähenemisele.
    Pangad maandavad riske. Üks baasintresse toetav argument on, et Eesti reiting on aegade parim. Tõepoolest on mitu reitinguagentuuri tõstnud sel suvel Eesti riigireitingut. Kuid sama kiiresti võib Eesti reiting muutuda, sest väike ja avatud majandus on eriti sõltuv välismõjudest. Eesti puuduvad ka riigireitingut turutingimustes peegeldavad võlakirjad. Lisaks pole reitinguagentuurid veel hinnanud Eesti kasvavaid kohustusi - olgu nad siis seoses hiljutise riigigarantii andmisega Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile, selgusetu tulevikuinvesteeringutega Eesti Energias vms.
    Veel üks ohu märk pankadega baasintresside sõlmimisel on, et kui nn klassikalise laenu marginaal on lepingutes tavaliselt kogu perioodiks fikseeritud, siis baasintress võib mingi perioodi tagant muutuda. Näiteks Swedbank jätab endale tüüptingimuste puhul õiguse iga kahe aasta tagant isiklik marginaal üle vaadata. Nordea võib aga Prime-intressimäärasid muuta, teatades sellest ette 14 päeva.
    Võib ju väita, et tegu on igaühe vaba valikuga, kumba lepingut sõlmida. Kuid tegelikult ei ole asjad nii lihtsad. Esiteks ei ole ilmselt paljud teadlikud laenutoodete erinevustest ja usuvad kliendihaldurit, kes lähtub eelkõige panga huvidest. Teiseks, alates kriisi puhkemisest dikteerivad laenutingimusi pangad, mitte kliendid. Pankade sõnum on lihtne: kui soovid laenu saada, nõustu tingimustega.
    Niisiis tasub tõsiselt suhtuda finantsinspektsiooni soovitusse: üheksa korda mõõta ja üks kord lõika.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Aasia turud rallisid, kui investorid kaalusid Hiina protestide mõju
Ülemaailmsete aktsiate indeksi tõusu juhtis Hiina aktsiate ralli, kuna koroonapiirangute vastu lahvatanud üleriigilised rahutused leevenesid.
Ülemaailmsete aktsiate indeksi tõusu juhtis Hiina aktsiate ralli, kuna koroonapiirangute vastu lahvatanud üleriigilised rahutused leevenesid.
Allan Jaakus: Letipea ei ole juhus ega pomm, tark ostab sinna krundi
Kaasaegse tuumajaama rajamise ümber tekkinud hirmud vajavad kummutamist, kirjutab rohelise energialahenduse poolehoidja Allan Jaakus.
Kaasaegse tuumajaama rajamise ümber tekkinud hirmud vajavad kummutamist, kirjutab rohelise energialahenduse poolehoidja Allan Jaakus.
Keskpankurid rääkisid USA aktsiaturgu allapoole
Intressimäärade edasisele tõstmisele viitavad Ühendriikide keskpankurite kommentaarid tekitasid USA aktsiaturgudel taas langusmeeleolu.
Intressimäärade edasisele tõstmisele viitavad Ühendriikide keskpankurite kommentaarid tekitasid USA aktsiaturgudel taas langusmeeleolu.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Rootsi suhtekorraldaja ostis osaluse Andreas Kaju ja Ott Lumi büroos
Stockholmi peakorteriga suhtekorraldusfirma Rud Pedersen Group omandas osaluse Andreas Kajule ja Ott Lumile kuuluvas Meta Advisory Groupis.
Stockholmi peakorteriga suhtekorraldusfirma Rud Pedersen Group omandas osaluse Andreas Kajule ja Ott Lumile kuuluvas Meta Advisory Groupis.

Olulisemad lood

Puutööstus Kehras võitleb ellujäämise nimel Võlgades firmad jõuavad järjest pankrotihalduri kätte
Järjest rohkem võlgades ettevõtteid lasevad uksest sisse pankrotihalduri ja seisavad otsuse ees, mis saab firmast edasi. Teiste seas võitleb praegu ellujäämise nimel puidutööstus Kehras.
Järjest rohkem võlgades ettevõtteid lasevad uksest sisse pankrotihalduri ja seisavad otsuse ees, mis saab firmast edasi. Teiste seas võitleb praegu ellujäämise nimel puidutööstus Kehras.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.