Komisjon püüab kaitsta ELi ettevõtjaid pettuste eest

Pettuste ohvriks võivad langeda ka füüsilisest isikust ettevõtjad, näiteks arstid või advokaadid, ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, edastab Euroopa Komisjoni uudiskiri.

Ohvrite paremaks kaitsmiseks algatab Euroopa Komisjon avaliku arutelu, et koguda ettevõtjatelt ja teistelt pettustega kokku puutunud isikutelt või organisatsioonidelt rohkem teavet ebaausate tavade, sealhulgas internetipettuste iseloomu ja ulatuse kohta. Avalik arutelu kestab 16. detsembrini. Arutelu järel hindab komisjon, kuidas kõige paremini takistada pettureid ära kasutamast seaduselünki ja kuidas tagada ausate kaupmeeste tõhus kaitse.

„Väikeettevõtjad on Euroopa majanduse selgroog ja nad ei saa endale lubada raha kaotamist tüssajate taskusse,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding. „Ebaausate tavade väljajuurimiseks ja tagamaks, et süüdlased ei saaks varjuda riigipiiride taha, on tarvis kindlaid ja tõhusaid eeskirju, mis kehtivad kogu Euroopas.”

ELi ettevõtjad, füüsilisest isikust ettevõtjad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid langevad iga päev ebaausate tavade ohvriks. Sellised tavad võivad hõlmata tähtsa teabe mahavaikimist või vale teabe esitamist pakkumise tegemisel, kusjuures pettuse vahendina kasutatakse sageli eksitavat reklaami. Samuti võidakse ettevõtjaid ahistada, sundida või avaldada neile lubamatut survet.

Väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), kes on pettustele eriti vastuvõtlikud, on ELis 23 miljonit ja nende osakaal ELi kõigi ettevõtjate seas on 99%. Mõnikord langevad petuskeemide ohvriks ka ELi suurettevõtjad.

Üks levinud petuskeem on seotud ärikataloogidega. Ärikatalooge koostavad petturid saadavad ettevõtjatele vormid, millel paluvad uuendada oma andmeid – näiliselt tasuta. Kui ohver on vormi täitnud, teatatakse talle, et ta on alla kirjutanud lepingule ja peab maksma aastas märkimisväärse summa. Euroopa Parlament korraldas 2008. aastal uuringu, mille raames tuvastati 13 000 kaebust ärikataloogidega seotud pettuste kohta. See on oletatavasti ainult jäämäe tipp. Uuringu kohaselt nõuti ettevõtjatelt aastamaksuks harilikult 1000 eurot.

Sageli jäävad sellised juhtumid registreerimata, sest ettevõtjatel pole aega või nad ei tea, kelle poole pöörduda.