Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ebakindlad ajad sunnivad säästma
Selleks et keerulisemad ajad üle elada, tasub nii eraisikutel kui ka ettevõtetel kindlasti koguda sääste ning seda hoolimata kiirest inflatsioonist, soovitas Tallinna börsi juhatuse esimees Andrus Alber. "Paljud inimesed ja firmad tulid viimasest majanduslangusest välja kergemalt seetõttu, et neil olid säästud," nentis Alber. "Nüüd, kus majandus on vähemalt osas sektorites taas kasvu näidanud, tasub tegeleda reservide taastamisega. Kahtlemata on kõrgema inflatsiooni, aga ka heitlike finantsturgude tingimustes vaja olla investeerimisotsuste tegemisel tähelepanelikum," sõnas börsi juht.
"Närvilised ajad suurendavad inimeste ebakindlust. Ja seda mitte üksnes Eestis või Euroopas." Alberi sõnul peaksid samas aga võlakriis ja üldiselt sünged meeleolud maailmamajanduses kõige paremini tõestama, et oma säästude ja investeeringutega tuleb tegeleda püsivalt ja läbimõeldult.
"Aktsiafondidest, eriti arenevate turgude fondidest, on viimasel poolaastal palju raha välja võetud. Sellistel muutlikel aegadel ja turgudel on see tavapärane," rääkis Alber aktsiatesse investeerimise trendidest. Ta tõi välja, et vaadates meie piirkonda ja NASDAQ OMX Tallinna väärtpaberiturgu, siis üheksa kuuga on siin tehtud tehinguid mõnevõrra vähem kui 2010. aasta samal perioodil, kuid rohkem kui 2008. või 2009. aasta kolme kvartaliga. "Ja eelkõige kauplevad aktiivselt kohalikud väikeinvestorid. Väikeinvestorite suur osakaal on nähtav ka teistel Balti turgudel," märkis Alber.
Vastuolu pikendab hoiuste tähtaegu. Swedbanki eraisikute arveldamis- ja investeerimistoodete valdkonna juht Kai Voore tõdes, et säästmise ja hoiustamise kohta avalikkuseni jõudvad sõnumid näivad sageli vastuolulised. Ühelt poolt soovitatakse investeerida tulevikku ja paigutada raha tootlikult, teiselt poolt riskida vähem ning teha seda mõistlikult. "Näib aga, et selle vastuolu tulemusena on pikenenud hoiuste keskmine tähtaeg ja suurenenud nõudmiseni hoiustel püsiva raha hulk," ütles Voore.
"Teada on, et praegu turul pakutavad tähtajalise hoiuse intressimäärad jäävad alla inflatsiooni määrale. Seetõttu on nii siit- kui sealtpoolt aeg-ajalt kuulda nurinat, et mis kasu on raha kindlaks tähtajaks kinnipanekul, kui see vajalikul määral tulu ei teeni," nentis ta. "Tegelikkuses on inimesel, kes soovib säästa, võimalik valida ka pisut tootlikumaid lahendusi, mis aitaksid kas või osaliselt inflatsiooni vastu raha väärtust säilitada," lausus Voore. "Olemata ise investor, on säästmisega alustajal võimalik valida arvelduskontol raha hoidmise kõrval veel kogumishoiuse, tähtajalise hoiuse ning investeerimishoiuse vahel," lisas ta.
SEB Panga majapidamiste ekspert Triin Messimas tõdes, et eraisikud on praegu paljuski samas seisus kui Eesti ettevõtted - kuna tulude suurendamine on keeruline, on seda olulisem kuludega tegelemine. "Nii nagu ettevõtted, on ka eraisikud aktiivselt sääste suurendamas. Eraisikute SEBs hoitavate hoiuste jääk on aastaga kasvanud 14 protsenti ja juriidiliste isikute hoiused 20 protsenti."
Eesti elanikel suur hulk likviidseid vahendeid. "Suurem säästupuhver tähendab, et Eesti perede finantsiline haavatavus on vähenenud, kuna kohustuste hulk väheneb ning hoiuste ja teiste varade hulk suureneb - võrreldes 2008. aasta lõpuga on majapidamiste bilanss paranenud ligi 2,2 miljardi euro võrra. Sellega seoses on langenud eraisikute laenude ja hoiuste suhe viimase kolme aasta jooksul Eestis 202 protsendilt 160 protsendile," märkis Messimas.
"Eestimaalased hoidsid poolaasta seisuga pankades finantsvara 5,8 miljardi euro väärtuses. Seega on eestimaalastel väga suur hulk likviidseid vahendeid," lausus pankur.
USA miljardäri ja investori Warren Buffetti elustiil pole palju muutunud pärast seda, kui ta hakkas miljardeid teenima.
Buffett on legendaarselt kokkuhoidlik, elades senini oma Omaha majas, mille ta ostis 1958. aastal 31 500 dollari eest. Tema legendaarsuse aluseks on üks lihtne fakt: Buffett on väärtusinvestor.
Vaatamata sellele, et Buffetti rikkust hinnatakse miljardites, teenib ta enda juhitavas varahaldusfirmas Berkshire Hathaway 100 000dollarilist aastapalka. Tema palk pole muutunud 25 aasta jooksul.
Üks põhiline soovitus, mida Buffett noortele jagab, on: "Hoidke eemale krediitkaartidest. Makstes krediitkaartide intresse, ei ela te mitte ainult üle oma võimete, vaid te ka kaotate oma raha."
Väärtusinvestorina otsib Buffett alati allahindlusi. Isegi ta pulm oli pigem lihtne toiming kui kuulsustega täispikitud gala. Mees, kes oleks võinud valida ükskõik millise koha maailmas, abiellus 2006. aastal Omahas tagasihoidlikul moel oma tütre kodus. Tseremoonia kestis 15 minutit.
Buffett armastab oma tööd. Tema sõnul pole midagi toredamat kui juhtida Berkshire Hathawayd. Seega ei kuluta ta palju raha lõõgastumisele, reisimisele ega muudele võimalustele, et unustada vilets päevatöö. Tal oli ambitsiooni luua omaenda ettevõte, selle asemel et kaevelda firma üle, kus ta töötas. Seega tegi ta otsustavad sammud, et olla õnnelik. Buffett on oma tagasihoidliku eluga rahul. Ta pole huvitatud suuremast majast, uuest autost või isikliku saare omamisest.