Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Sadama vanad juhid jätkavad

    Reedel pool üks kogunenud nõukogu ainuke päevakorrapunkt oligi riigile kuuluvale ettevõttele juhatuse liikmete valimine. Kuna vana juhatuse volitused lõpevad 7. novembril, oli vaja otsus igal juhul ära teha.
    "Tulemus on selline, et tänane juhatus osutus konkursil osalenutest kõige paremaks," teatas reformierakondlasest nõukogu esimees Neinar Seli.
    Kui kolm aastat tagasi sai nõukogu üle 60 avalduse, siis seekord oli kandideerijaid 13. Peale Kaljuranna ja Kiili on teada ka Jaan Tootsi osalemine.
    Kaks liiget jäi eriarvamusele. IRLi ja Reformierakonna hääled jagunevad nõukogus pooleks, kuid hääletustulemus seda ei näidanud. Kaheksast nõukogu liikmest jäid vaid Tiit Riisalo ja Veiko Tishler senise juhatuse jätkamise suhtes eriarvamusele. Kuus liiget leidis, et Ain Kaljurand ja Allan Kiil võivad jätkata.
    Selline hääletustulemus on üllatav, sest hommikupoolikul kohtus majandusminister Tishleri ja Andres Lumega. Kohtumine kestis ligi nelikümmend minutit. "Ikka tuleb kokku saada ja arutada erinevaid küsimusi sadamaga seoses," sõnas Parts. Arutelu teemaks oli ka sadama juhatuse liikmete vahetamine.
    Miks teisi nõukogu liikmeid ei kutsutud? Teised osalesid Skype'i teel, vastas Parts.
    Selile jättis eraldi peetud kohtumine halva mulje. Ehkki videouudis kohtumisest läks üles seitse minutit pärast nõukogu istungi algust, ütles Seli vahetult pärast koosolekut, et tema sai Partsi ja osa nõukogu liikmete kohtumisest teada Äripäeva online-uudise vahendusel.
    Seli sõnul oli selline kohtumine üllatav ja jättis halva mulje. "Ma ei tea, mis mängud seal käivad, oleks võinud ikka terve nõukoguga rääkida," märkis ta. Seli kinnitusel on tema nõukogu esimehe koha vastu võtnud ainult sellel tingimusel, et nõukogus tehakse ainult majanduslikke otsuseid ja poliitikaga ei tegeleta.
    Enne sadama nõukogu istungit räägiti kolmest võimalikust stsenaariumist. Esiteks otsustatakse, et jätkab vana juhatus. Teise variandina tõstatub teema, et Tallinna Sadam on valesti teinud suuri investeeringuid ning selle eest peab praegune juhatus vastutama.
    Kolmanda variandina pakuti, et IRL ja Reformierakond lepivad kokku, et reformierakondlase Kiili asemel tuleb juhatusse IRLi pandud inimene. Parts tahab tuua värsket verd juhatusse.
    Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand on rahul, et saab pooleli jäänud töödega jätkata. Intervjuu on tehtud pärast lepingu allakirjutamist.
    Kas olete õnnelik? Patt oleks öelda, et ei ole. See on hinnang tehtud tööle ja tegelikult on praegu paljud asjad veel pooleli, mille eest oleks ja tahaks vastutust kanda lõpuni.
    Mis otsustavaks sai? See oli nõukogu otsus, seda ma ei oska kommenteerida, kuna ei olnud istungil. Meie esitasime oma nägemuse järgnevast perioodist nõukogule ja siis nad leidsid, et see sobib kokku selle strateegiaga, mille omanik on ettevõttele seadnud.
    Kas oli suur pinge enne otsuse langetamist? Ei saa öelda, et suur, aga et pinget pole olnud, poleks ka kindlasti õige.
    Kas see kruttis ka pinget, et osa nõukogu liikmeid oli enne kutsutud majandusministri juurde? See oli nagu huvitav. Ma nägin seda teie väljaande videolõigus, et see oli toimunud. Ma isegi ei oska seda kommenteerida.
    Kas see näitab, et ametikoht on poliitiliste tuulte meelevallas? Üldkoosolekul on alati õigus kõikides küsimustes kaasa rääkida. Kahjuks on meil praegu üldkoosolekuks minister, kes on poliitiline isik. Aga teisalt sekkub üldkoosolek ka teiste ettevõtte tegevustesse. Ma ei näe siin väga suurt hirmu.
    Häälte jagunemine näitas ka, et polariseerumist eriti ei tekkinud. Mulle tundub ka, et siiski lähtuti tehtust ja sellest, mis on meie tulevikunägemus. Oleks hea olnud, kui tulemus oleks olnud ühehäälne, aga see näitab ka nägemuste paljusust nõukogus, mis on alati kasulik ettevõttele ning esitab ka mele uusi väljakutseid.
  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Olavi Lepp: juht töötab hea tuju nimel
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Elektriarveid 7000 euro eest: Soome pensionärid müüsid maja maha
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Poolemiljardiline plaan: Eesti ettevõtted viivad Ukrainas ellu ennenägematut projekti
Kliimaministeerium veab koos Eesti merendusklastriga projekti, mis aitab Ukraina laevastikku ja sadamaid taastada ning Musta merd demineerida. Kui vajalikud 500 miljonit eurot on leitud, saavad Eesti ettevõtjad magusaid tellimusi.
Kliimaministeerium veab koos Eesti merendusklastriga projekti, mis aitab Ukraina laevastikku ja sadamaid taastada ning Musta merd demineerida. Kui vajalikud 500 miljonit eurot on leitud, saavad Eesti ettevõtjad magusaid tellimusi.