Euroala uus pakt peab usalduse tagasi võitma

Cassandrate koori lisasid eile oma hääle OECD, mis hoiatas võimalike laastavate tagajärgede eest maailma majandusele, ning reitinguagentuur Moody's, mille sõnul on Euroopa võla- ja panganduskriisi eskaleerumisest ohus kõigi euroala riikide reitingud ning tõusul enam kui ühe riigi pankroti risk.

Euroopa börsid eile aga hoopis rallisid ja euro tugevnes. Rallisid lootuses, et kriisi süvenemine, millest saatsid läinud nädalal selge signaali järsult kerkinud Itaalia võlakirjatootlused ning investorite leige huvi isegi Saksamaa võlakirjade vastu, survestab poliitikuid langetama otsuseid, milles võib kätkeda kriisi lahendus.

Mitmed välislehed ja uudisteagentuurid on viimastel päevadel kirjutanud, et Saksamaa ja Prantsusmaa eestvedamisel on käimas kõnelused radikaalseteks ja kiireteks muutusteks euroala juhtimises, mis peaksid investorite usalduse tagasi võitma ning tooma kindluse, et euro ei lagune.

Rangem kontroll. Uus stabiilsuspakt, mis võiks jõustuda juba tuleva aasta alguses, muudaks euronormide järgimise juriidiliselt siduvaks ning annaks Euroopa institutsioonidele reaalsed hoovad distsipliini jõustamiseks. Muu hulgas voli nõuda liikmesriigilt eelarve-eelnõu muutust.

"Me suudaksime seda teha (stabiilsusliidu luua - toim.) kiiresti ning see saadaks turgudele olulise signaali, et euro oli ja on stabiilne valuuta," ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble nädalavahetusel telekanalile ARD.

Nii Pariisis kui ka Berliinis on jõutud arusaamisele, et Euroopa Liidu aluslepingute muutmine rangema kontrolli jõustamiseks võtaks liiga palju aega. Nii on kaalumisel sisuliselt kahekiiruselise Euroopa variant, kus 17 euroala riiki lepiks kokku tihedamas koostöös viisil, mis aluslepingute muutust ei vaja. Eeskujuks on Schengeni viisavaba režiimi kokkulepe, mis võiks tähendada ka senisest väiksema liikmeskonnaga rahaliitu, kui mõned liikmed ei taha või ei suuda rahaliidu tingimusi täita. Konsensust eeldav aluslepingute muutus tuleks hiljem, teises etapis.

Kui euroala riigid teevad nüüd sellise pika sammu eelarveliidu suunas, võib see omakorda ärgitada Euroopa Keskpanka kriisi lahendusse jõulisemalt sekkuma. Keskpank on seni euroala riikide võlakirjaturul tugioste teinud ca 200 miljardi euro väärtuses, kuid keeldunud n-ö viimase instantsi laenuandja rollist, mis kaotaks riski, et mõni euroala riik rahata jääks.

"Kui seda investorite pagemist võlakirjadest ei suudeta peatada, seab see Euroopa ja isegi kogu globaalse finantssüsteemi reaalsesse ohtu," tsiteeris agentuur Reuters Saksa valitsust nõustavat analüütikut Peter Bofingeri. "Euroopa Keskpangalt on kindlasti vaja jõulisemat sekkumist."

OECD soovitab kangemat rohtu. Eile värske majandusülevaate avaldanud OECD soovitas samuti Euroopa Keskpangal rakendada veelgi radikaalsemaid kriisimeetmeid ning rahapoliitikat lõdvemaks lasta, et toetada uuesti langusesse pööranud Euroopa majandust. "Euroopa Keskpank peaks ostma võlakirju ja kehtestama mingi tootluste lae või võlakirjade miinimumhinna, et turud teaksid, et sellel tasemel on tehingu vastaspool olemas," ütles OECD peaökonomist Pier Carlo Padoan.

Lisaks tuleb euroala riikidel varem või hiljem hakata emiteerima ühiseid võlakirju, arvab JP Morgan Chase & Co ökonomist David Mackie, kuna keskpank üksi kestvat lahendust ei kindlusta.

Samuti soovitas OECD euroala riikidel kiiresti tagada euroala päästefondi EFSF vajalik võimendus, et seegi abinõu kriisi ohjeldamiseks kiiresti käiku läheks. EFSFi uute volituste tehnilised detailid peaksid lukku lööma täna-homme Brüsselis kohtuvad ELi rahandusministrid. Samas on juba ka EFSFil olnud raskusi turult raha laenamisega.

Mitmed poliitikud on möönnud, et olukord on järjest kriitilisem. Läinud nädalal ühist nõu pidanud Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia liidrid möönsid, et Itaalia võib murda euro selgroo.

Nädalavahetusel tunnistas Suurbritannia rahandusminister George Osborne, et valitsus on viimastel kuudel intensiivistanud tööd kriisiplaanide kallal euro võimaliku kollapsi puhuks.

Bank of America Merrill Lynch avaldas reedel analüüsi sellest, mis euro kollapsi korral rahaliidu riikide valuutadest saaks. Euro lagunemine pole panga põhistsenaarium, kuid "seda tasub kaaluda", nentisid panga analüütikud. Jaapani Nomura pank aga soovitas oma klientidel uurida eurovõlakirjade peenikesest kirjast, kas need on konverteeritavad muuks valuutaks nagu Kreeka drahmid, mille väärtus võib kiiresti kukkuda.

Järgmine teetähis Euroopa võladraamas on ELi valitsusjuhtide tippkohtumine 8.-9. detsembril.

Kuidas edasi? Kas ei oleks parem võlakriisi õudne lõpp ehk siis euroala lagunemine kui lõputuna näiv õudus, küsib ajakiri Spiegel oma värskes kaaneloos. Õudne lõpp tähendaks seda, et euroalast lahkuvad kas Kreeka ja Portugal või Saksamaa ise.

Majandusajaloolane Hans-Joachim Voth ennustab, et eurol ei ole enam pikka iga. Tark oleks Vothi arvates, kui majanduslikult tugevad riigid nagu Saksamaa rahaliidust välja astuksid. Kuidas võiks Saksamaa lahkumine euroalalt praktiliselt välja näha? Voth ütleb, et eesseisvad jõulud oleksid hea aeg, kuna turge tuleb üllatada.

Majandusprofessor Dirk Meyer on samuti veendunud, et Saksamaa peaks euroalast lahkuma nii kiiresti kui võimalik. Tema arvates näeks asi välja nii, et valitsus võtab ühel nädalavahetusel vastu otsuse, et ühel esmaspäeval ehk päeval x jääksid pangad suletuks. Teisipäeval alustaksid pangad oma klientide rahatähtede tembeldamist võltsimiskindla magnetilise tindiga. Riigipiiril ja kapitaliliikluses hoolitsetaks selle eest, et välismaalased ei tooks raha Saksamaale sisse, et seda seal tembeldada lasta. Tembeldamata eurod devalveeruksid.

Uus raha. Kaks kuud pärast päeva x lahkuks Saksamaa euroalalt ning viiks sisse uuesti oma raha. Kõik pangakontod ja pankade bilansid arvestataks ümber uude rahasse. Raha vahetada võiksid kõik isikud ja firmad, kes Saksamaal elavad või mille peakorter on Saksamaal. Kuni trükitaks uusi rahatähti ja neid laiali jagataks, läheks aasta või rohkem. Selle ajani oleks ringluses tembeldatud eurod. Meyeri hinnangul oleks uus valuuta euro suhtes kuni 25 protsenti kallim.

Selline kava oleks kahjulik eksportivatele firmadele, pankadele ja kindlustustele. Operatsiooni rahvamajanduslik kulu oleks Meyeri arvates 250 kuni 340 miljardit eurot. Samas, kui Saksamaa jääks edasi eurotsooni, läheks see igal aastal Saksa maksumaksjale maksma 80 miljardit eurot.

"Kui langeb euro, langeb ka Euroopa," on öelnud Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes on vaatamata kõikvõimalikele mustadele stsenaariumidele võtnud oma eesmärgiks euro säilitamise. Peaks ta selle juurde jääma, kirjutab Spiegel, siis peab Merkel loobuma oma senistest veendumustest: et rahaliit ei ole võlaliit ja et eurot ei tohi kaitsta rahatrükimasinaga.