LOGISTIKA. Uuring: Tallinna teede seisukord on paranenud

Teede Tehnokeskuse värske uuringu järgi on suure ebatasa­susega vaid 2% ja suure roopasügavusega 8% Tallinna põhitänavatest. “Üldiselt on Tallinna magistraalteede seisukord rahuldav,” nentis abilinnapea Kalle Klandorf. “Kui võrrelda üheksa aasta taguse ajaga, mil teede seisukorda mõõtma hakati, on olukord tunduvalt paranenud.”

Aastatel 2002–2011 on uuringu järgi keskmine teekatte tasasus paranenud 1,2 ühikut. “Tasasuse paranemine on eelkõige tingitud varasematel aastatel tehtud hoolde- ja remonditöödest,” lausus Klandorf.

Praegu hindab tehnokeskus teede tasasust rahuldavaks. Kui võrrelda 2011. aasta mõõtmistulemusi 2009. aastaga, on teekatte tasasus jäänud samaks. Rahuldava tasasusega on 69% teedest, heas seisukorras 29% mõõdetud tänavate teekattest, ebatasased on vaid 2% teedest. “Kõige tasasem on Pirita tee, kus tasa­sus jääb kogu tänava ulatuses hea seisukorra piiridesse,” rääkis Klandorf. “Tasased on ka Laagna tee lõik Mahtra tänavast Ümera tänavani, Ehitajate tee ja Narva mnt lõik Võidujooksu tänavast Smuuli teeni.”

Teekatte keskmine roopasügavus on 2011. aastal suurenenud võrreldes kahe aasta tagusega, jäädes nüüd hea ja rahuldava piirimaile. Kõige väiksemate roobastega olid teed 2007. aastal.

Praegu on 51% magistraalidest väikse, 41% keskmise ja 8% suure roopasügavusega. “Kõige sügavamate roobastega on Tartu mnt, kuid selle tee tasasust parandame veel sellel aastal,” märkis Klandorf. “Teede kandevõime aga vastab nõuetele. Nõuetele mittevastava kandevõimega teid on vaid 13%.”

Nõrga kandevõimega teed on Türnpuu tänava lõik Tartu maanteest Vilmsi tänavani, Smuuli tee tänavalõik Peterburi teest Punase tänavani ja Gonsiori tänav Pronksi tänavast Laagna tänavani.

“Mõõtmiste tulemusi arvestades teeme teede remondiplaane. Tellime uuringuid igal aastal, sest teede olukord muutub pidevalt,” lausus Klandorf. Mõne tee puhul on siiski mõtet veel mõni aasta oodata, enne kui neid saab remontida. “Kava kohaselt peaks kahe aasta pärast Gonsiori tänaval algama Lasnamäele viiva trammitee ehitus ja ühes sellega tehakse ka tänav korda,” rääkis Klandorf. “Kui aga trammiplaan ei õnnestu, tuleb tänav paari aasta pärast niisama korda teha.”

Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul uuritakse ühel aastal umbes 15% Tallinna teedest. “Tavaliselt on need enamkasutatavad teed, mis rohkem kuluvad,” rääkis Koppel. “Osa uuritavaid teid kordub aastast aastasse, osa aga varieerub.”

Koppeli kinnitusel on teede lagunemise peapõhjused aina suurenev liikluskoormus, naelkummid ja teede loomulik vananemine.

“Suur osa teedest on ehitatud nõukogude ajal, siis kasutati vähem kvaliteetseid materjale,” märkis Koppel. “Sellised teed lagunevad kiiremini ja need pole nii suure hulga autode jaoks mõeldud, nagu neil tänapäeval liigub, ” lisas ta.