Kui palju on ELil aega?

07. detsember 2011, 00:00

Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn ütles novembri viimasel päeval, et Euroopal seisavad ees kriitilise tähtsusega kümme päeva, mil Euroopa Liidul tuleb öelda vastus käimasolevale võlakriisile. Kas tõesti on aastapäevad kestnud võlakriisi lahendus käeulatuses?

Ilmselt on tegemist vaid etapiga pikal teel. Euroopa Liidu aluslepingute muudatuste võimaliku sisu üle toimuv arut­elu on planeeritud euroala riigijuhtide 9. detsembril toimuvale kohtumisele ning praeguste kavade kohaselt peaks 2012. aasta märtsiks olema käes suurem selgus muudatuste ja täienduste suhtes.
Praegu puudub veel selgus, millises ulatuses tahetakse euroalast kujundada lisaks valuutaliidule ka eelarveliitu. Euroala riikide juhid otsustasid oma oktoobri lõpul toimunud tippkohtumisel, et 2012. aasta lõpuks kirjutatakse eelarvetasakaalu nõue sisse põhiseadustesse. Riigijuhid kutsusid riikide parlamente üles arvestama Euroopa Liidu tasemel tehtud ettepanekutega eelarve ja majanduspoliitika kohta. Probleemsed euroala riigid peavad aga oma eelarve Euroopa Liidule esitama arvamuse avaldamiseks.
Paralleelselt euroala riikide valitsustevahelise debatiga avalikustas Euroopa Komisjon 23. novembril 2011. aastal oma Rohelise Raamatu, mille sisu on kolm alternatiivi euroala ühiste võlakirjade väljaandmisel.
Vähemasti kahel juhul kolmest tuleks stabiilsusvõlakirjade väljaandmiseks muuta Euroopa Liidu aluslepinguid. Muu hulgas tuleks üle vaadata seni kehtinud põhimõte, et liikmesriik ei vastuta teise liikmesriigi ega Euroopa Liidu kohustuste eest. Komisjon loodab tagasiside Rohelise Raamatus toodud ettepanekutele koguda 8. jaanuariks 2012 ning formuleerida oma seisukoha 2012. aasta veebruariks.

Detsembrikuise tippkohtumisega kriitilise tähtsusega päevad Euroopa Liidu jaoks ei lõpe. Pigem võib järeldada, et kriitiline on ajavahemik alates 9. detsembrist 2011. aastal kuni 2012. aasta märtsini. Selle vältel on Euroopa Liidu tuleviku suhtes käimas väga olulised protsessid.
Aluslepingute muutmine on loogiline jätk euroala riikide loodud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile ning asutatavale Euroopa Stabiilsusmehhanismile, kuid selgeks vaidlemata on aluslepingute muutmise ulatus – kui palju on Euroopa Liidu liikmesriigid nõus oma pädevusest Brüsselile delegeerima.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    04. December 2012, 13:31
    Otsi:

    Ava täpsem otsing