• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Keskpank läks pankadele appi

    Eile taas euroala intressimäärasid langetanud Euroopa Keskpank lisas rea uusi erakorralisi meetmeid, et rahastamisraskustes pangad firmadele ja majapidamistele laenukraane kinni ei keeraks.

    Samas välistas keskpanga juht Mario Draghi resoluutselt igasugused JOKK-skeemid, kus keskpank aitaks euroala riikidel n-ö tagaukse kaudu oma võlgu rahastada. “Euroopa Keskpank ei ole IMFi liige ning mehhanism, mille kaudu raha suunatakse, ei tohi mööda hiilida sellest, et alusleping keelab keskpangal valitsuste rahastamise,”  ütles Draghi pressikonverentsil. Teist teed kui riigirahanduse korrastamine ja reformid ei ole.
    Panga intressiotsust põhjendades möönis Draghi, et Euroopa majanduskasvu väljavaated on keskpanga septembrikuise prognoosiga võrreldes märkimisväärselt süngemaks muutunud. Nii otsustas panga nõukogu eile euroala baasintressi määra juba teist korda järjest 0,25 protsendipunkti võrra kärpida.
    Sellega on euroala baasintressi määr tagasi läbi aegade kõige madalamal 1% tasemel, kus see püsis 2009. aasta maist tänavu aprillini. Siis otsustas Euroopa Keskpank esimese suurpangana taas intressimäärasid tõstma asuda.  Draghi ametisse asumisele järgnenud kahe kärpega on need palju kriitikat pälvinud intressiotsused tagasi pööratud.
    Panga uue juhi sõnul näitavad värsked prognoosid inflatsiooni taltumist, ehkki lähikuudeks jääb hinnatõus veel 2% piirist kõrgemale.
    Üksmeelne eilne intressiotsus siiski ei olnud.
    Erakorralised likviidsuslaenud. Euro käibeloleku aja jooksul täiesti pretsedenditu ja tähtsamgi kui intressikärbe oli keskpanga eilne otsus pakkuda euroala pankadele piiramatus mahus fikseeritud intressimääraga erakorralisi likviidsuslaene kuni kolmeks aastaks. Tavaoludes ei ületa selliste likviidsuslaenude kestus kolme kuud.
    Ajal, mil pankadel on vastastikuse usaldamatuse tõttu tõsised raskused rahaturgudelt laenamisega, peaks selline võimalus neile oluliselt kindlust juurde andma ning rahakraanid ka firmade ja kodumajapidamiste jaoks lahti hoidma. See on oluline ja vajalik, rõhutas Draghi – väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arvele langeb enam kui 60% euroala töökohtadest.
    Lisaks leevendas keskpank laenutagatiste tingimusi ja alandas kommertspankade reservinõudeid, mis samuti süsteemi likviidsust lisavad.
    Võlgu rahaks tegema ei hakata. Euroopa valitsusjuhtidele oli eile samuti Brüsselisse Ülemkogule siirdunud Draghil selge sõnum – keskpank valitsuste rahastamiseks trikitama ei hakka, kuna alusleping ütleb selge sõnaga, et seda teha ei või. “Aluslepingu järgi on meie põhimandaat hinnastabiilsuse tagamine, mitte võlgade rahaks tegemine,” ütles Draghi. Ehk teisisõnu – keskpank ei kavatse euroala riikide võlakirjade tugioste oluliselt suurendada.
    Draghi sõnul vajab rahaliit uut tugevat kokkulepet, mis tugineb kolmele alustalale. Esmalt liikmesriikide majanduspoliitika, mis oleks suunatud majanduse konkurentsivõime tõstmisele ja stabiilsele rahandusele. Teiseks ranged eelarvereeglid ELi tasandil koos automaatsete sanktsioonidega, mis juba ennetavalt, ex ante, reegleid rikkuvad liikmesriigid korrale kutsuksid. Kolmanda samba moodustavad euroala stabiilsusmehhanismid, mis Draghi sõnul on praegu saanud liiga palju tähelepanu, kui arvestada, et probleemid johtuvad eelkõige kahest esimesest “sambast”.
    “Just praegu, neil tundidel, käib selle kokkuleppe ümberkujundamine. See aitab usalduse euro vastu taastada,” oli Draghi euro tulevikus kindel.
     
    Tasub teada
    Euroopa Keskpanga uus majanduskasvu prognoos
    protsentides2011: 1,5–1,72012: -0,4–12013: 0,3–2,3
    Inflatsioon2011: 2,6–2,82012: 1,5–2,52013: 0,8–2,2
    Allikas: EKP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ajakirjanik: kuidas helistada Härra või Proua Pärnumaale?
Kui maavalitsused on kadunud ja omavalitsuste liit ei toimi, siis kuidas ja kellega peaks võimalik investor, ettevõtja või välispartner suhtlema, kirjutab ajakirjanik Kalev Vilgats Pärnumaa näitel.
Kui maavalitsused on kadunud ja omavalitsuste liit ei toimi, siis kuidas ja kellega peaks võimalik investor, ettevõtja või välispartner suhtlema, kirjutab ajakirjanik Kalev Vilgats Pärnumaa näitel.
Volvo Cars sihib 23 miljardi dollarist hinnasilti
Praegu Hiina autotööstusettevõttele Geely Holding kuuluv Volvo Cars teatas, et IPO tuleb hinnavahemikus 53-68 Rootsi krooni (SEK) aktsia kohta, vahendab Reuters.
Praegu Hiina autotööstusettevõttele Geely Holding kuuluv Volvo Cars teatas, et IPO tuleb hinnavahemikus 53-68 Rootsi krooni (SEK) aktsia kohta, vahendab Reuters.
Baltic Agro Machinery saab uue juhi
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Reformierakond vandus Keskerakonnale alla
Reformierakond jälgis pühapäeval valimistulemusi Nordic Hotel Forumis. Erakonna linnapeakandidaat Kristen Michal tunnistas veel enne keskööd, et ootab tulemusi ärevusega.
Reformierakond jälgis pühapäeval valimistulemusi Nordic Hotel Forumis. Erakonna linnapeakandidaat Kristen Michal tunnistas veel enne keskööd, et ootab tulemusi ärevusega.