Swed: investorite riskikartlikkus suurenenud

Suurema riskiga turgude, nagu Venemaa, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia, hinnakõikumised olnud eriti kõrge amplituudiga. Ning seda hoolimata sellest, et näiteks Venemaa valitsuse võlakoormus SKP'sse jääb alla 10%. Venemaa jaoks on kahtlemata olnud toetav see, et nafta hind on tänu geopoliitilistele sündmustele väga hästi vastu pidanud.

Swedbank Venemaa aktsiafond on detsembri alguse seisuga langenud üle 20%, mis on laiema turuga sama suurusjärk. Võrreldes teiste sarnaste fondidega võiks fondi tootlus kuuluda ülemise kolmandiku sekka. Ajalooliselt on erinevate varaklasside väga kõrge korrelatsiooniga liikumisele järgnenud aeg, kus indeksist paremaid tulemusi võiks anda aktsiate valik.

Üldise kõrge riskikartlikkuse tõttu on veelgi keerulisem olnud aasta Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia fondi jaoks.

Maailmamajanduses ja finantsurgudel maad võtnud ebakindlus on suurendanud investorite riskikartlikkust, mida näitab ka aktsiafondide investorite käitumine kogu maailmas. Alates aasta algusest on arenevate turgude aktsiafondidest võetud välja ligi 27 miljardit USD ja ka arenenud turgudele investeerivatesse aktsiafondidesse investeerimine näitas negatiivset tulemust.

Swedbanki aktsiafondid ei erine siin globaalsest trendist ning alates aasta algusest on märgata investorite liikumist, otsitakse alternatiivseid investeeringuid ja varaklasse või oodatakse deposiitides olles atraktiivsemat ja turvalisemat hetke taas turule sisenemiseks. Samas paistab nii maailmas kui ka meie fondivalikus silma Venemaa, mille vastu on investorite huvi püsinud.

Arvame, et järgmisel aastal annab indeksitest paremaid tulemusi väärtuspõhine investeerimine. Suhteliselt häid tulemusi võiks anda stabiilsete rahavoogudega ning kõrge dividendidega aktsiate eelistamine. Tõenäoliselt võiks hakata jupi kaupa laduma portfelli odavatest ettevõtetest.

Venemaa aktsiad on küll odavad isegi võrreldes teiste arenevate turgudega, kuid turu suund sõltub siiski globaalsetest liikumistest. Venemaa aktsiate 2012. aasta oodatav P/E võiks jääda vahemikku 6-7, kui eeldada kasumite langust ca 30%. Ehk vähem dramaatilise muutuse korral on hinnad veelgi atraktiivsemad.

Kuigi Ida-Euroopa võiks võlakriisi valguses omada paremat stardikohta järgmise 10 aasta jaoks võrreldes vana Euroopaga, ei tohi unustada, et oluline osa Ida-Euroopa majanduskasvust tuleb jätkuvalt ekspordist. Vähemalt võlaturgudel piirkonna „safe heaveniks“ peetud Tsehhis on eksport eurotsooni pea pool SKP’st, kuigi eksport Itaaliasse ja Hispaaniasse vaid kümnendik sellest.

Samas eelmise kriisi sisemaise nõudluse najal märkimisväärselt hästi läbinud Poola puhul on eksport eurotsooni vaid 19%. Türgi eksport eurotsooni on kõigest 5% ning sarnaselt Poolaga omab sisemaine nõudlus olulist osa, kuid Türgi maksebilansi defitsiit on suhteliselt suur ning riik on väga tundlik võimalikele kapitali liikumistele. Vana Euroopa pankade kahanev valmidus laenuportfelli kasvatada, võib piirkonnale oma jälje jätta.

 

Autor: Fredy-Edwin Esse, California