Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
12 aastaga vähenes elanike arv75 000 võrra
Rahvaloenduse andmeil elab Eestis püsivalt 1 294 236 inimest. Viimase rahvaloendusega võrreldes on elanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5% võrra.
31. detsembrist 31. märtsini toimunud rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. Eestlasena määratles end 68,7%, venelasena 24,8% ja muu rahvusena 4,9% loendatud püsielanikest. 1,5% jättis oma rahvuse määratlemata.
Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja eluruumide loendusega on püsielanike arv vähenenud 75 816 võrra (aastal 2000 loendati 1 370 052). Püsielanikuks loetakse vastavalt rahvusvahelisele definitsioonile inimest, kes on enne loendusmomenti (31.12.2011) elanud riigis vähemalt aasta või kavatseb seda teha.
Kahe rahvaloenduse vahel on muutunud rahvastiku vanuseline koosseis. „Esialgsed loendustulemused kinnitavad taasiseseisvumisajale omaste muutuste jätkumist Eesti rahvastikus,” rääkis rahvaloenduse metoodikajuht professor Ene-Margit Tiit.
Kui 2000. aastal moodustasid kuni 14-aastased rahvastikust 18%, siis 2011. aastal oli nende osatähtsus langenud 15%-le. Samas oli 65-aastaste ja vanemate osatähtsus tõusnud 18%-ni (2000. aastal oli neid 15%). Tööealiste (vanus 15–65) osatähtsus oli jäänud 2000. aasta tasemele (67%).
Eesti üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.