Tööõnnetused juhtuvad „julgete poistega”

Väga sage rikkumine on kaitseprillide ja kaitsekiivri mittekasutamine, kommenteeris tööinspektor Rein Nelis. „”Julged poisid” pelgavad katusetöödel turvarakmeid ja –köisi. Segab liikumist ja ei saa kiiresti tööd teha,” rääkis Nelis. „On toodud näiteks, et jalgu jäänud turvaköis võib põhjustada kukkumise. Seda saab loomulikult vältida, kui köisi õigesti kasutada.”

Probleeme on ka kõrvaklappide ja kõrvatroppide kasutamisega.

Tänavu on Eestis juhtunud 64 tööõnnetust, mille on otseselt põhjustanud kaitsevahendite mittekasutamine.

Mööblitööstuse töötaja ei vabastanud krundipihusti väljavahetamisel süsteemi täielikult rõhu alt. Krundivooliku lahtikeeramisel pritsis vooliku vahelt töötajale silma krunti, kuna süsteemis oli jääkrõhk. Pärast silma pesemist otsustas töötaja arstile mitte minna, vaid pöördus arstile alles kahe päeva pärast. Silma tekkis kemikaalist põhjustatud põletik.

Lihatööstuse töötaja lisas pesusüsteemi uut pesuainet. Selle käigus sattus lahjendatud pesuainet talle silma. Tagajärg – silma ärritus pesuainega.

Tööstusettevõttes lendas autokraana remondi käigus haamrilt metallikild töötajale silma. Tagajärg - parema silma sarvkesta lahtine haav koos silmasisese võõrkehaga.

Toiduainetootmises puistas töötaja kotist jahu kolusse, mille käigus paiskus jahutolm talle näkku. Silmaarst tuvastas, et nisujahu oli kriipinud ja vigastanud silma sarvkesta.

Arvutiremondifirmas plahvatas kontrolleril akut vahetades vana aku, mille tulemusena pritsis kannatanule hapet silma. Tagajärg – silma põletus.

Puidufirma tööline tõstis saepuruplaati saeraamile, plaat libises käest ja kukkus talle varbale. Tagajärg - parema jala suure varba lõpplüli killustunud murd.

Loomi laudast jooksid mõned loomad laiali ja neid taga ajades lõi töötaja vasaku jala varba vastu kivi. Jalanõud olid tööks mittevastavad - kummisegust kerged sandaalid. Tagajärjeks vasaku jala teise varba luumurd.

Tööstuskaupade kaupluse laos lõikas müüja lahti metall-lindiga pakitud lillepotte ning vigastas metallklambriga kätt. Tagajärg – lahtine haav.

Keemiaettevõttes tabas operaatori kätt villimisliinilt pudenenud pudel ja sellest valgunud lahus kutsus paar päeva hiljem töötajal esile allergilise reaktsiooni. Tagajärg vasaku käe keemiline põletus.

Toitlustusettevõtte töötaja tõmbas ahjust paljakäsi välja friikartuliresti. Tuline rest põletas ta peopesa.

Laadimistööl kummardunud töötaja ei märganud üles tõustes väljaulatuvat konstruktsiooniosa ning lõi pea ära. Tagajärg - lahtine peahaav.

Harvesteriga langetatud puu kukkus metsas raietöid teinud töölisele. Tagajärg ajupõrutus, koljuluu murd. Töötaja suri hiljem haiglas. Mingi abi oleks olnud kindlasti kaitsekiivrist, mida töötaja ei kandnud.

Laevaremondiettevõtte maaler puhastas korvtõstukis pargase metallpinda. Töö käigus väljus ta korvtõstukist pargase tekile, kuid jättis turvarakmed kinnitamata. Tekil kaotas ta tasakaalu ja kukkus ca 5m kõrguselt tsehhi põrandale. Tagajärg - parema abaluu murd, parema kodarluu mõra, parema küünarnuki murd.

Ronimisel mööda statsionaarset redelit 4-korruselise hoone katusele kukkus töötaja alla. Statsionaarne redel oli varustatud julgestusseadisega turvarakmete kinnitamiseks ning töötajale oli kasutamiseks antud turvavahendid, mida ta ei kasutanud. Tagajärg - mõlema jala luumurrud.

Katusetööl libises töötaja märjal katusel ja kukkus ca 4 m kõrguselt maapinnale. Kuna räästas puudusid piirded, oleks pidanud kasutama turvarakmeid koos ankurdatud turvaköiega. Tagajärg - parema reieluukaela murd ja parema kodarluu murd.