Eesti kui keinsistliku poliitika etalon

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 10. august 2012 kell 9:33
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti kui keinsistliku poliitika etalon
Majandusanalüütikute blogosfääris tekitas tubli tormi Ronald Reagani ajal suurimat tunnustust nautinud parempoolse ökonomisti Arthur B. Lafferi kommentaar, kus ta kirjeldab Eesti näitel, et keinsistlik majanduse stimuleerimine kriisi ajal ei anna tulemust ja töötab pigem eesmärgile vastu.
Samas seltskonnas Eestiga, mis väidetavalt on kriisi ajal kõige enam riigi rahaga majandust ergutanud, on Soome, Slovakkia ja Iirimaa, kus „rakendati suurimaid stiimulprogramme ning kus majanduskasv kõige järsemalt kukkus", kirjutab Laffer ajalehes Wall Street Journal sel nädalal avaldatud kommentaaris.
Nimetatud riigid peavad Lafferi artiklis toetama argumenti USA presidendi Barack Obama stiimulprogrammi kasutusest.
Artikkel pole kriitikat pälvinud üksnes keinsistide ridades, vaid samuti igasuguse stimuleerimise vastaste hulgas, kes peaksid Lafferiga nõus olema. Brad DeLongi ja David Glasneri kõrval on kaks kriitilist blogipostitust teinud ka Danske Banki peaökonomist Lars Christensen, taunides, et ilmne viha president Barack Obama majanduspoliitika vastu näib olevat Lafferil peast pühkinud kõik, mis ta majanduse toimimisest kunagi teadnud on.
„Hr Lafferi artikkel on veel üks näide sellest, kus USA parempoolsed majanduseksperdid unustavad puht parteipoliitilistel eesmärkidel igasuguse majandusloogika,“ kirjutab Christensen.
„Ma arvan, et Eesti peaminister Ansip oleks üsna ärritunud, kui te väidate, et tema valitsus on mingit keinsistlikku stiimulit rakendanud,“ kirjutas Christensen, küsides, kas Laffer pole märganud, kui kriitiline on Eesti eelarvepoliitika osas olnud KEINSIST (Christenseni rõhutus) Paul Krugman.
Niisama vildakas nagu euroala madalaima võlakoormaga riigi toomine „õela keinsistliku eksperimendi“ näiteks, on Soome, Slovakkia ja Iirimaa nimetamine samas kontekstis. Piisaks pilgust Soome ja Slovakkia võlakirjatootlustele. Iirimaa puhul ei ole aga riigi võlakoorma kasv tingitud mitte suurest eelarveraha süstist majandusse, vaid pankade päästmisest. Lisaks ei näi Laffer tundvat õpikutõde, et majanduse tsüklilises languses riigi kulutused kasvavad, kirjutab Christensen oma kriitikas.
Selle asemel võinuks Eestit eeskujuks tuua hoopis kui riiki, mis on aegamööda kriisist toibumas ILMA (Christenseni rõhutus) stiimulita eelarvest, või rääkida Kreekast ja Hispaaniast, mille katsed majandust riigieelarvest stimuleerida tõid vaid võlakoorma kasvu. Samuti võinuks Soomet esile tõsta kui riiki, mille konservatiivne eelarvepoliitika on taganud sellele euroalal parima krediidireitingu.
„Oleks aeg, et vabaturu poolt majanduseksperdid USAs hakkaksid end ülal pidama nagu majanduseksperdid, aga mitte nagu parteipoliitika hääletorud,“ taunib Christensen.
Huvilistele pakub Christensen oma blogis Eesti kohta ka detailsema selgituse, näidates, et Eestis tehti risti vastupidi sellele, mida keinsistid oleksid soovitanud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Makromajandus
- Poliitika
Hetkel kuum