Christensen: kriis varjutas Balti riikide kohalikud mured

Danske Banki peaökonomist Lars Christensen ja Nomura uurimisinstituudi peaökonomist Richard C. Koo võtsid paneeli juhtimise üle, teemaks Euroopa Liidu ja maailma kehv majandusseis ning kuidas kriisist välja tulla, vahendab news2biz Leedu ajakirjanik Ramunas Kontrimas.

Kahe peaökonomisti vaadete erinevuse võttis kokku Koo, kes sai sõna pärast Christenseni: "Ma ei saa rohkem mitte nõustuda Christenseni lahendustega - mitte üheski punktis."

Christensen näeb ELi majanduskriisi põhjust pigem viletsas rahapoliitikas kui tasakaalustamata riigivõlgades. "Kui sa nimetad midagi vale nimega ja korrutad seda sada korda, jääb nimi külge. Aga minu hinnangul oleme praeguses olukorras vale rahapoliitika tulemusena," ütles Christensen. Tema soovitab keskpankadele ilmutada rohkem ettevaatlikkust. "Kui rahavood on stabiilsed, mitte üles-alla, toob see stabiilse pikaajalise kasvu, mis hoiab ära uued majandusmullid."

Koo nägemuses peaksid valitsused laenama ja kulutama praeguses olukorras rohkem, et tuulevaikus majandust ei suretaks. "Ükski teadaolev majandusmeede ei töötanud Jaapanis 1990ndate alguse majanduskasvu aeglustumise ajal. Valitsus lõdvendas rahapoliitikat, rahapakkumine pidi julgustama laenamist, intressimäärad langesid nulli lähedale - kuid tegelikult olid kõik ettevõtted mures oma bilansi pärast. Selle asemel, et laenamisega kasumit suurendada, oli nende kinnisidee vähendada võlga. Olukord hakkas paranema alles siis, kui valitsus alustas laenamist ja kulutamist, kaasates erasektori, aidates kaasa silla- ja tee-ehitusele jne," ütles Koo.

Koo usub, et EL on praegu samas seisus, kus ettevõtted võiksid, aga ei laena. Seetõttu peavad tema hinnangul liikmesriikide valitsused rohkem laenama ja kulutama, et stimuleerida kasvu.  

Mis aga puudutab Balti riike, siis Christenseni sõnul oleme me täielikult Euroopa Keskpanga meelevallas, vähemasti selles osas, mis puudutab majanduse stimuleerimist rahapoliitika abiga. "Mida Balti riigid teha saavad, on olla atraktiivsed välisinvestoritele," ütles Christensen. "Teie probleemid on endiselt demograafilist ja korruptiivset laadi, samuti madala kvalifikatsiooniga tööjõud - siin on küllalt arenguruumi. Maailma ja ELi kriisidebatt on teil kodus need probleemid varjutanud - ometi on nende lahendamine Balti riikide valitsuste võimuses."