Urmas Simson • 26. oktoober 2012 kell 11:58

Swed: elektroonika ekspordis taastuvad mahud

Swedbanki hinnangul näitasid augusti head väliskaubanduse numbrid, et elektroonika ekspordis on mahud taastumas. Augustis andis see sektor ligi viiendiku Eesti ekspordist.

Augusti tugevatest ekspordinumbritest andsid esimesena aimu tööstustoodangu mahud: 70-75% Eesti tööstustoodangust ju eksporditakse.

Kokkuvõttes olid augusti tulemused järgmised: kaupade eksport 1,121 miljardit eurot ( kasv 8,5% aastases võrdluses) ning kaupade import 1,228 mld eurot (+11,9% aastases võrdluses) – sellest tulenev kaubanduse defitsiit augustis oli seega 108 miljonit eurot.

Augusti ekspordimaht on paremuselt teine kuu läbi aegade, napilt suurem oli see maht vaid 2011. aasta mais (1,122 mld eurot). Seejuures oli mineraalsete toodete osakaal oli augustile omaselt mõnevõrra väiksem.

Seevastu tundub, et elektroonika kaubagrupis on mahud taastumas (augusti ekspordimaht 218 miljonit eurot ehk 19,4% kogu kaupade ekspordist). See oli ka viimane kuu, mille aastatagune  võrdlusbaas oli väga kõrge – ning alates septembrist peaks elektroonika ja elektrimasinate mahud olema aastases võrdluses taas plusspoolel. Juhul, kui 200 miljoni euro tase püsib ka aasta viimasel 4 kuu vältel, kujuneb 2012. aasta eksport selles kaubagrupis sama suureks kui 2011. aastal.

Kõige positiivsemaks üllatuseks augusti ekspordinumbrite puhul oli see, et kõigi ülejäänud kaubagruppide eksport pärast mineraalsete toodete ning elektroonika ja elektrimasinate välistamist oli läbi aegade kõrgeimal tasemel, 755 miljonit eurot. Selles võrdluses kasvas eksport koguni +11,4% (aastases võrdluses).

Suur hüpe impordimahtudes tulenes peamiselt kahest kaubagrupist - laevad ja raudtee vedurid. Laevade puhul on tegu ilmselt avaliku sektoriga seotud investeeringuga (piirivalve reostusetõrjuja) ning uute reisirongidega. Eraldi võib diskuteerida, et kas väikese riigi puhul oleks mõistlik pidada selliseid tehinguid ühekordse iseloomuga tehinguteks (nii võib lõpuks kõik asjad välja taandada), kuid ilma impordi hüppelise kasvuta nendes kaubagruppides, oleks kaubabilansi saldo olnud nullis.

Vaadates eksporti Eesti suurimate kaubanduspartnerite lõikes, sõltub Rootsi (meie esmane sihtturg 2012. aastal) osakaal üsna palju Ericssonist. 8 kuu kokkuvõttes oli Rootsi osa meie ekspordist 15,9%, so keskmiselt 164 milj eurot kuus. Samas oli augusti tulemus parem ka sellest keskmisest.

Kaubagruppide lõikes oli Rootsi-suunalises ekspordis päris palju neid, mille kasv ületas 1 miljoni euro piiri:

puit ja puittooted +3,9 milj eurot

autod ja nende osad +2,8 milj eurot

elektrimasinad ja –seadmed +2,1 milj eurot

optilised-, mõõte- ja kontrolliseadmed +1,6 milj eurot

kakao ja kakaotooted +2,0 milj eurot jne.

Eksport Soome on kasvanud alates aasta algusest võrdlemisi järjepidevalt, vaid juunis-juulis olid numbrid väiksemad. 8 kuu kokkuvõttes moodustas Soome osakaal 14,9% Eesti koguekspordist.

Erinevate kaubagruppide vahel jaotus kasv vägagi ühtlaselt:

mööbel, madratsid ja padjad +3,6 milj eurot

elektrimasinad ja -seadmed +2,6 milj eurot

mineraalne kütus +2,2 milj eurot

õliseemned ja –viljad (Eesti raps?) +1,6 milj eurot

plasti- ja kummitooted +1,4 milj eurot

mehaanilised masinad ja seadmed +1,3 milj eurot

mustmetallid +1,1 milj eurot

mustmetalltooted +1,0 milj eurot jne.

Venemaa-suunalise ekspordi kasv on olnud Soome omast veel jõulisem, aasta esimeste kuudega võrreldes lausa +100%. 8 kuu kokkuvõttes oli Venemaa osakaal 11,8% meie ekspordist.

Kasvu põhjustanud kaubagrupid olid võrdlemisi üllatavad:

orgaanilised kemikaalid +10,9 milj eurot

joogid (sh alkohol) +8,4 milj eurot

elektrimasinad ja seadmed +8,4 milj eurot

autod ja nende osad +3,8 milj eurot.

Eelmistel kuudel kasvu toonud mehaaniliste masinate ja seadmete eksport augustis aga hoopis vähenes 11,2 miljoni euro võrra.

Kaheksa kuu kokkuvõttes toimusid kõige olulisemad muutused ekspordis järgmistes kaubagruppides (aastases võrdluses):

Suurimad tõusjad:

-           masinad ja mehaanilised seadmed +205 milj

-           keemiatööstus +72 milj (sh park- ja värvained +17 milj, väetised +14 milj, anorgaanilised kemikaalid +14 milj)

-           valmistoidukaubad +57 milj (sh joogid +30 milj)

-           mustmetalltooted +45 milj

-           mustmetallid +38 milj

-           mööbel, madratsid, padjad +37 milj

-           autod ja nende osad +36 milj

Suuremad langejad:

-           mineraalne kütus -122 milj eurot

-           elektroonika/elektriseadmed -111 milj eurot

-           teravili -18 milj eurot

Kaheksa kuu kokkuvõttes oli kaupade eksport 8,248 mld eurot (+4,6% aastases võrdluses) ning kaupade import 9,036 mld eurot (+7,6% aastases võrdluses); 8 kuu defitsiit kokku 788 milj eurot.

Nagu näha, ei ole ekspordi-impordi saldo paranenud. See näitab, kui oluline on lisaks mahtudele jälgida ka seda, kuidas muutub lisandväärtus. Samas võiksid suuremad mahud olla heaks aluseks ka lisandväärtuse suurenemisele.

Hetkel kuum