IMF: euroala põletavaimad riskid taandusid

Seda tänu nii liikmesriikide kui Euroopa tasandil tehtule. Kuid majandusaktiivsus on jätkuvalt nõrk ning nii tuli euroala 2013. aasta prognoosi kärpida, kuna äärealade nõrkus on levinud juba ka euroala tuumikriikidesse, nendib IMF täna avaldatud maailmamajanduse ülevaates.

Euroalale tervikuna prognoosib IMF läinud aasta 0,6%se languse järel tänavu 0,3% suurust SKP langust ning tuleval aastal 1,1% suurust SKP kasvu.

Positiivsetest teguritest, mis on usaldust euroala vastu taastanud ja riikide laenukulusid tuntavalt alla toonud, loetleb IMF Euroopa Keskpanga võlakirjade tugiostuprogrammi (mis on seni veel rakendamata), euroala alalise päästemehhanismi ESM käivitumist, Kreeka võlakergenduse kokkulepet ning kokkulepet ühtse pangandusjärelevalve loomiseks. Sellele lisanduvad riikide kavad eelarvedefitsiitide ja võlakoormuse vähendamiseks.

Paraku pole riikide laenukulude vähenemine veel jõudnud erasektorisse ja ettevõtetesse ega toonud majandusaktiivsuse elavnemist. Ning nagu näitavad reaktsioonid Küprose ja Itaalia sündmustele, on tagasi võidetud usaldus alles habras.

Lisaks on laenuraha hind riigiti väga erinev – turg on killustunud. Eriti raske on laenu saada äärealadel, kus majandus jätkab alanud aastal languses. Suurim SKP langus on IMFi prognoosi järgi tänavu Kreekas (4,2) ning samuti Portugalis ja Sloveenias (2% ümber). Värskelt abiprogrammi alla läinud Küprose kohta pole prognoosi üldse toodudki. Raskustes riikidest on 1,5-1,6% suuruses languses ka Itaalia ja Hispaania majandus. Ent nõrkusest ei jää uuristamata ka euroala tuumik – Saksamaa majandus kasvab IMFi prognoosi järgi tänavu vaid 0,6%, Prantsusmaa ja Hollandi majandus on languses. Just nende riikide prognoose on oktoobriga võrreldes tuntavalt alla tõmmatud.

Kehvas kontekstis torkab erandina silma Eesti, kus majanduskasvu tempo on IMF prognoosi järgi tänavu 3% ja tuleval aastal 3,2%.

Eesti peamistest kaubanduspartneritest kasvab Soome majandus läinud aasta languse järel tänavu 0,5% ning Rootsi majandus 1%. Rootsis on kasvu hoidnud tugevam siseturu nõudlus ning suhteliselt tervemas seisus finantssüsteem. Läti majandus on ELis tänavu 4,2% tempos kiireima kasvuga ning Leedu kasvutempo Eestiga samal pulgal.

Lisaks vajadusele võlakoormat vähendada hoiab euroala investeeringute ja tarbimise toibumist tagasi ebakindlus poliitikavalikute osas. Samuti euro tugevus. Nii on tööpuudus mõnedes riikides ning euroalal tervikuna rekordtasemel. Eestis seevastu prognoosib IMF töötuse määra alanemist tänavu 7,8%-le ja tuleval aastal 6,2%-le.

Kuna finantsturgude surve on vähenenud ja töötus rekordtasemel, näeb IMF lähiaja suurimate riskidena euroalal reformitempo raugemist nii liikmesriikide kui Euroopa tasandil ning turgude täiendavat killustumist Küprose sündmuste tagajärjel. Pikemas perspektiivis on suuremaks riskiks pikaleveniv stagnatsioon, kus euroala kasv jääb kiduma 1% tasemele, inflatsiooni aeglustumine süveneb ning võlataaga vähendamine on järjest raskem. Ent asjad võivad minna ka kardetust paremini, kui euroala suudab kiiresti käivitada pangandusliidu ja struktuursed reformid arvatust kiiremini vilja kannavad, nendib IMF.

Euroalale antud soovitustes on esikohal struktuursete reformide jätkamine – Lõuna-Euroopas eelkõige konkurentsivõime suurendamiseks kaubeldavas sektoris, Põhja-Euroopas teenuste alal. Ning eelarvedefitsiitide vähendamisel tuleb eelkõige jälgida struktuurset, mitte nominaalset defitsiiti.

Inflatsioonitempo aeglustumine jätab Euroopa Keskpangale ruumi täiendavaks intressimäära kärpeks. Samuti soovitatakse keskpanga tugiostuprogrammi (mida veel rakendatud pole) laiendada kohanemisprogrammi all riikidele, et lihtsustada nende naasmist kapitaliturgudele.

IMF kiidab ühtse pangandusjärelevalve loomist, kuid see tuleb nüüd kiiresti käivitada ning täiendada seda ühtse kriisihaldusmehhanismiga koos ühendatud ressurssidega Euroopa tasandil.