Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Pank hakkas aktsiaisse investeerima
Eesti Pank hakkas mullu kevadel aktsiatesse investeerima, paisutades investeeringu portfelli aasta lõpuks 15 mln euroni.
Eesti Panga mullune puhaskasum kasvas 34,1 miljoni euroni, teatas keskpank. Auditeeritud andmeil oli Eesti Panga 2012. aasta puhastulu kokku 50,3 miljonit eurot, aasta varem ulatus puhastulu 42 miljonini.
Eesti Panga 2012. aasta puhastulu vähendas seejuures esmakordselt riskide katmiseks tehtud üldine riskieraldis 11,5 miljoni euro väärtuses. Riskieraldis on esmane kaitse kahjude vastu, lisaks juba olemasolevatele keskpanga reservidele.
„Euroala keskpangad, sealhulgas Eesti Pank, on kriisi lahendamise käigus ühiselt võtnud läbikaalutud, kuid siiski suuri riske. Kasvanud riskide maandamiseks on mõistlik osa teenitud tulust eraldisena kohe kõrvale panna,“ ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.
Eesti Pank sai mullu eurosüsteemi (euroala keskpangad ja Euroopa Keskpank) ühistegevusest – rahapoliitika ja sularaha emissioon – tulu 51,6 miljonit eurot, aasta varem oli sama näitaja 20,2 miljonit eurot. Eesti Pank teenis investeerimistegevuselt eelmisel aastal 8,1 miljonit eurot, aasta varem teenis keskpank 14,7 miljonit.
Investeerimistegevuse raames alustas Eesti Pank mullu mais riskide hajutamiseks aktsiatesse investeerimist, aasta lõpuks oli aktsiaportfelli suurus kasvanud umbes 15 miljoni euroni. Lisaks teenis keskpank 2012. aastal 0,4 miljonit eurot numismaatiliste toodete müügist, 2011. aastal ulatus see tulu 2,1 miljonini.
Panga põhitegevuskulud kahanesid mullu 16,2 miljoni euroni võrreldes aasta varasema 19,4 miljoniga. Kui jätta kõrvale sularahakulu ja ühekordsed eurole üleminekukulud, siis kasvasid 2012. aasta kulud ühe protsendi võrra. Personalikulud kasvasid kaks protsenti 7,9 miljoni euroni. Halduskulud vähenesid kolm protsenti 5,2 miljoni euroni.
Panga nõukogu arutab keskpanga kasumijaotust 7. mai istungil. Eesti Panga nõukogu võttis mullu pikaajaliseks sihiks tõsta 3,5 korda reservide mahtu, mis tähendab reservide kasvatamist umbes miljardi euro võrra 1,3 miljardi euroni.
Nõukogu otsustas, et Eesti Panga reservide suhteline tase peab kasvama euroala keskpankade keskmise tasemeni, kuna rahapoliitiliste otsuste tegemisel vaadatakse eurosüsteemi kui terviku reservide ja riskide suhet.
Alates 1992. aastast on Eesti Pank oma kasumist eraldanud riigieelarvesse kokku 115 miljonit eurot.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.