Kadri Jakobson • 21. mai 2013 • 3 min
Jaga lugu:

Ettevõtjad: meid koormab statistikaaruandlus

Euroopa Komisjoni ettepanek vabastada mikroettevõtted majandusaasta aruannete esitamisest pole Eestis heakskiitu leidnud. Ettevõtjate hinnangul koormab neid rohkem aga pidev statistikaaruandlus.

Komisjon soovib kehtestada väikeettevõtete nn minirežiimi oma tegevusest aruandmiseks ja võimaldada neil selle pealt kokku hoida. Kuni kümne töötajaga mikroettevõtted aga oleksid vabastatud majandusaasta esitamise kohustusest.

Läänemaal Noarootsi vallas tegutseva põllumajandusfirma Österby OÜ omaniku Margus Kase sõnul kokkuhoidu ettevõtja jaoks ei tule, sest pangast liisingut või laenu taotledes tuleb majandusaasta aruanne ikkagi esitada.

"Kindlasti oleks vabastus majandusaasta aruande esitamise kohustusest kokkuhoid, sest palgal oleval raamatupidajal oleks vähem tööd. Teistpidi võttes kahaneks minul kui firmaomanikul ülevaade ettevõtte tegevusest. See sunnib raamatupidajal end kokku võtma ja käima kogu aasta finantspool läbi ning tegema sellest kokkuvõte.  Ma ei näe sel muudatusel vajadust, sest ma ei näe kokkuhoiukohta," rääkis Kask.

Tema sõnul koormab väikeettevõtjaid rohkem statistikaaruannete esitamine."Minu kui põllumehe käest nõutakse pidevalt aruandeid seemnete, külvide ja tont teab mille kohta ning seda ajal, kui tegevus ise pole veel lõppenud. See on palju segavam ja koormavam minu töö juures kui majandusaasta aruande koostamine," nentis Kask.

"Panga jaoks on nii või teisiti vaja aruandlus esitada, sest pank ei saa ilma majandusaasa aruandeta minuga tehinguid – laenu või liisingut – teha. Panga jaoks on igal juhul seda vaja teha ja lõppkokkuvõttes pean selle töö ikkagi ära tegema. Ehk tõesti neile firmadele, kus üks inimene on nii töötaja, omanik kui raamatupidaja, on see leevendus. Kui mul aga on raamatupidaja täiskohaga palgale võetud, ei näe ma vahet," selgitas Kask.

Hiiumaa rõivatööstuse Meritik OÜ juhatuse liige Jaak Hiiemets leidis, et   mikroettevõtete vabastus majandusaasta aruannete esitamisest aitaks nende halduskoormust vähendada.

"Majandusaasta aruandeid teevad bilansivõimelised raamatupidajad, kuid neid tuleb otsida tikutulega. Kui tulime NSV Liidust, polnud meil üldse bilansivõimelisi raamatupidajaid," ütles ta.

Teine probleem Hiiemetsa sõnul väikefirmade raamatupidajate koolitamine. "Väikefirmad ei saada oma raamatupidajad koolitusele. Mitte et meie, ka väikefirma oleksime selle vastu, kuid kui raamatupidaja saab paberi kätte, läheb ta suurfirmasse tööle. Meil pole mõtet koolitada suurfirmadele raamatupidajaid – see oleks ääretu lollus," selgitas ta.

Ka Hiiemetsa kinnitusel tekitab ettevõtjaile paevalu pidev statistikaaruandlus. "Statistika on ka omaette rõõm. Kuna neid aruandeid peab saatma, siis ma kuidagi seda teen ja päris kümnega ei korruta. Igal juhul kõik riiklikud ametkonnad küsivad andmeid uuesti, nad nagu ei oskakski lugeda. Päris kindlasti aitab bürokraatia vähendamine ettevõtjaid. Pole vaja kümnekordset statistikaaruandlust, sest pidevalt tuleb vastata küsimustele, mis peaks arhiivides olemas olema," rääkis ta.

Mis puudutab aga ettevõtete võimalikke maksupettusi, siis ütles Hiiemets, et kahtlustada tuleb neid, kel pealtnäha numbrid korras. "Kahtlustada tuleb neid ettevõtteid, kel on raamatupidamine liiga korras. Arvan, et need, kes firmadega teevad maksupettusi ja kelle ettevõtted lähevad järjest põhja – neil on kuni selle hetkeni kõik korras," lisas Hiiemets.

Loe täpsemalt Äripäevast.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt