• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EfTENi suurim emissioon täis

    EfTENi kinnisvarafond kutsub kokku aktsionäride erakorralise koosoleku, et teha ettepanek aktsiakapitali 16,5 miljoni euro võrra suurendada.

    “See emissioon on läbi aegade EfTENi kinnisvarafondi suurim. Kogu emissiooni maht on täis märgitud,” teatas EfTEN Kinnisvarafondi ASi juhatuse liige Viljar Arakas.
    Kinnisvarafondi tänavuse aasta esimese poole aruandes seisis, et fond otsib uusi investoreid, kelle minimaalseks investeeringuks võiks olla 500 000 eurot. Nüüd teatas Arakas, et leitud on viis uut investorit, kes investeerivad 16,5 miljonist umbes poole. Ülejäänud poole paigutavad fondi senised investorid.
    Mitte kõik uued investorid ei investeeri pool miljonit eurot – mõni rohkem, teine vähem. Uuteks investoriteks on nii eraisikud kui ka institutsionaalsed investorid. Arakas lisas, et kaks kolmandikku kogu emissiooni mahust tuleb institutsionaalsetelt investoritelt ehk pensionifondidelt.
    “Mida ma saan öelda, et tegu on pensionifondidega kolmest Balti riigist: Eestist, Lätist ja Leedust,” lisas Arakas. Kes need täpsemalt on, selle kohta ei saanud ta konfidentsiaalsusnõuete tõttu infot jagada.
    LHV on investeeringuga rahul. Kevadel suurendasid pensionifondid oma osalust EfTENi kinnisvarafondis 12 miljoni euro võrra.
    Viimase emissiooniga suurendasid LHV pensionifondid oma osalust fondis 7,6 miljonit eurot.  LHV Varahalduse juhatuse liige Mihkel Oja sõnas, et nad kaaluvad tõsiselt oma investeeringu suurendamist ka sel korral.
    “Ühest küljest usume, et praegu ärikinnisvarasse investeerimine vastab pensionifondide osakuomanike eesmärkidele, teisest küljest kasvab ka LHV fondides teist sammast koguvate inimeste arv ning seega ka fondide maht,” teatas Oja.
    Viimase emissiooni käigus EfTENi kinnisvarafondi 2,95 miljonit ­eurot lisanud Danske Eesti pensionifondid ei soovinud veel öelda, kas neil on kavas ka sel korral osalust suurendada: “Praegu ei ole meil midagi lisada sellele uudisele, kuna aktsionäride üldkoosolek on veel toimumata,” teatas Danske Capitali tegevjuht Silja Saar.
    Oja lisas, et hindavad EfTENi kui fondihalduri seniseid investeerimisotsuseid positiivselt: “Nad on suutnud mitu enne soetamist vaevaliselt käivat kinnisvaraobjekti efektiivselt ja kasumlikult tööle panna, mis on väljendunud korralikus rendirahavoos ning investoritele makstud dividendides.”
    EfTENi kaasatud rahast umbes veerand läheb olemasolevate ehituste omakapitali investeeringuteks. Sellega lõpetatakse Mustika keskuse arendus, mis avab uksed novembri lõpuks. Jätkatakse kaks nädalat tagasi alustatud kaubanduskeskuse ehitust Läti linnas Jelgavas ja renoveeritakse täielikult Palace’i hotell.
    “Aga muidugi läheb lõviosa sellest täiesti ­uutesse investeeringutesse, millega me hetkel tegeleme, aga mida ma praegu mainida ei saa. Vaatame praegu aktiivselt Eestis ja Lätis läbi uusi investeeringuid,” ütles Arakas.
    Äripäev uuris Arakaselt, ega ta ei plaani ettevõttega börsile minna. “Võin kinnitada, et meil noteerimisplaani ei ole, aga kindlasti on meil plaan ettevõtet edasi kasvatada ja veel fondi kasvatada,” sõnas ta ning lisas, et praegu on Balti turul institutsionaalset kapitali väga vähe.
    Viljar Arakas: kinnisvaraturul elatakse “uuest normaalsusest”
    EfTEN Kinnisvarafondi ASi juhatuse liige Viljar Arakas sõnas, et kinnisvara väärtuse taastumist kriisieelsele tasemele pole mõtet loota. Kinnisvara müüjad on praeguseks n-ö uue normaalsusega leppinud.
    Mis on tänavuse teise poolaasta prognoos? Kas on oodata tehinguid suuremate äripindadega?  EfTEN Capital on sel aastal osalenud kokku 16 ärikinnisvaratehingus, mille kogu rahaline maht on umbes 65 miljonit eurot: 11 uut investeeringut on teinud EfTEN Kinnisvarafond, millest kaks esimest investeeringut on Lätis. Lisaks on fond müünud ühe objekti, teenides investoritele 22% omakapitali tootluse aasta baasil.Fondiväliselt on EfTEN Capital aidanud meie eraklientidel teha kolm uut ärikinnisvarainvesteeringut ja müüa ühe kinnistu.Teises poolaastas me ei välista uute investeeringute tegemist, kuid pooleliolevaid tehinguid kommenteerida ei saa. Konkreetseid investeerimiseesmärke me seadnud ei ole, kuna see looks vale motivatsiooni – investeerida võimalikult kiiresti ja suures mahus. Kindlasti soovime edasi investeerida, kuid ainult juhul, kui leiame meie kriteeriumide jaoks sobivaid objekte. Investeeringute maht ei tohi olla eesmärk omaette.
    Kui hea aeg on praegu kinnisvarainvesteeringuteks? Rekordmadalad intressimäärad loovad illusoorse efekti, et parim aeg on investeerida rahavoogu tootvasse ärikinnisvarasse. Praegused olematud intressimäärad seda justkui toetavad, EfTEN Kinnisvarafondi algusaastal ehk aastal 2008, oli Euribor üle 4%. See mälestus ei ole kadunud. Seega investeeringute analüüsil soovitan kõigil arvestada oluliselt kõrgema võõrfinantseeringu määraga kui praegune turutase ja olla finantsvõimenduse kasutamisel pigem konservatiivne.10aastane EURIBOR swap on praegu umbes 2,2%, meie arvestame oma äriplaanides 2,5% määraga. Tõsi on see, et olematute deposiidiintresside ja madalate võlakirjatootluste juures paistab ärikinnisvara atraktiivne.
    Mis on Teie hinnangul põhjustanud sellise investeerimisaktiivsuse tõusu? Ühest põhjust sellel pole. Pigem on see asjaolude kokkusattumus, kus mitmed senised varaomanikud on otsustanud erinevatel põhjustel oma vara müüa ja meie oleme teinud omad pakkumised objektidele.Kui kriisi tippaastatel 2009–2010 oodati kinnisvara väärtuse taastumist kriisieelsele tasemele, siis tänaseks on müüjad mõistnud, et praegust keskkonda võib nimetada “uueks normaalsuseks”. Sealt ka pakkumispool.Nõudlust võiks olla rohkem ehk institutsionaalset kapitali Balti riikide turul napib. Lühiajaliselt tagab see meile teatava konkurentsieelise, aga pikaajaliselt pole likviidsuse puudumine ühegi turuosalise huvides.
     
    Mis on mis
    EfTEN Kinnisvarafondi portfell
    EestiTallinn, Vabaduse väljak 3 / Pärnu mnt 14, Hotell PalaceTallinn, A. H. Tammsaare 49, K-Rauta kaubanduspindTallinn, Punane 73, Logistika Plussi  lao-, kaubandus- ja büroohooneTallinn, Laki 24, Eesti Energia majaTallinn, Kadaka tee 63, Eesti Energia majaTallinn, A. Lauteri 5, büroohooneTallinn, Betooni 4, Premia Tallinna Külmhoone, külmladuTallinn, Lõkke 4, Lõkke büroohooneTallinn, Pärnu mnt 102c / Kauba 2a, büroomajaTallinn, Pärnu mnt 105, büroomajaTallinn, Tammsaare tee 116, Mustika keskusSaku, Piirimäe 10/10a, Stora Enso tootmis- ja laohooneSaue, Kungla 2, Mediqi laohooneTartu, Ülikooli 6a, KapitalimajaTartu, Silikaadi 6/8, Hanza Mechanicsi tootmishooneRakvere, Kreutzwaldi 5a, Rakvere politsei- ja päästeameti ühishoonePärnu, Karja 4/4a, Lepa keskusViljandi, Tallinna 41, UKU KeskusNarva, Kangelaste prospekt 29, Narva Prisma kaupluse hooneVõru, F. R. Kreutzwaldi 89, ­K-rauta
    LätiJelgava, Rigas Street 482, kaubandusRiia, Stabu 10/4, büroohoone
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kahetoalistele korteritele varsti enam ostjaid ei leidu
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Riik viib lennufirmad ühe tiiva alla
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Euroopa liidrid annavad Poolale viimase võimaluse
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.