Ligi: maksud peavad majandust toetama

“Kuidas iganes me ei vaata, raha määrab majanduslikus heaolus palju ja kui me sellesse üleolevalt suhtume, viib see selleni, et meid siin Eestis enam ei ole ja tulemuseks on vaesuse ümberjagamine,” ütles Ligi.

Rahandusminister Jürgen Ligi rääkis eilsel So­raineni ärihommikul, milline võiks olla Eesti jaoks kõige parem maksusüsteem. Ligi ütles, et pooldab maailmas tunnustatud maksuekspertide soovitusi ning et Eesti maksusüsteem ei pea olema midagi teistsugust kui maailma teistes riikides üldiselt.

Majanduskasvu suhtes vaenulikumaks pidas ­Ligi tööjõu maksustamist. Ta rõhutas, et tootmistegurite maksustamine ahistab heaolu kasvu ja tekitab töökohtade kadu ning see on Eesti probleem. Tööjõumaksude osakaal on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega keskmine või veidi üle selle.

Kapitalimaks on Eestis ministri hinnangul väike ning peaks soosima investeeringuid. “Väga paljud investeeringud on läinud isiklikku tarbimisse, mis ei ole ettevõtluse eesmär,” nentis Ligi. Ostujõud näitavat, et tarbimismaks on Eestis pigem alla keskmine ning Ligi sõnul tasub tarbimismaks lihtsalt välja kannatada.

Maamaksu kaotus toetab jõukaid. Maamaksu­vabastusest rääkides nentis Ligi, et tuleb endale tuhka pähe raputada. Maamaks on Ligi sõnul eriti õige maks, sest maa puhul on tegemist piiratud ressursiga, maamaks peaks tema hinnangul olema stiimul, kuna igal omavalitsusel läheb üksjagu raha otse või kaude kruntide hooldamiseks. Ligi oli nördinud, et taas toetab maamaksu kaotus pigem jõukaid inimesi.

Käibemaksuerisused on ministri hinnangul ebaefektiivsed, andes osa soodustustest pigem ettevõtjale kui sihtgrupile. OECD soovitab tema sõnul loobuda kõigist käibemaksuerisustest. “Me oleme saanud mõnest lahti. Seal on väga suur raha kinni, mida saaks ära võtta, aga väikest huvigruppi see pahandab,” nentis ta.

Käibemaksuerandite puhul on vaesemal ühiskonnagrupil tarbijana käibemaksuosakaal suurem, kordades rohkem võidavad erisustest jõukamad.Maksuerandeid on aga tema sõnul erakordselt raske tõrjuda.

Autode kasutamise maksumuudatuste kohta ütles minister, et Eestis on tuhandeid firmasid, kus ei ole käivet, kus on ainult auto. “Firma tinglikuks tüübiks võiks nimetada – minu auto,” nentis Ligi. Eestis on tema hinnangul läinud asi hulluks. “Auto omamine ei tohi olla lõputult soodus ja teiste maksumaksjate arvel, kellel autot käes ei ole,” märkis Ligi.

 

Lihtne ja läbipaistev

Kõige õigem maksusüsteem on rahandusminister Jürgen Ligi sõnul selline, mis püsib stabiilne, lihtsa ja läbipaistvana võimalikult väheste eranditega.

 

Vastuolu põhiseadusega

Allar Jõks, Soraineni advokaadibüroo partnerKäibemaksuseaduse muutmine esitatud kujul tekitab tõsiseid kahtlusi selle kooskõlast põhiseadusega. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et oleks tehtud mõjude hindamine ja kaalutud, kas on mõni teine vahend, mis vähem riivab ettevõtjaid, kuid samal ajal aitab saavutada eelnõuga seatud eesmärk. Seletuskiri ei veena, et selle muudatusega saavutatakse midagi muud kui ausate maksumaksjate halduskoormuse suurendamine. Riigikohtu praktikas tähendaks eelmärgitu, et seadus on põhiseadusega vastuolus.

Surve alla satuvad ostjad

Kaido Loor, Soraineni maksutöörühma juht1000 euro reeglis on suured küsitavused. Müüjad, kes seni jätsid käibe deklareerimata, saavad selle ka 1000 euro reegli rakendamisel jätta deklareerimata. Müüjad, kes seni jätsid käibemaksu riigile maksmata, jätavad selle ka edaspidi riigile maksmata. kuna ostjatel ei ole müüjate üle kontrolli, on ostjate survestamine eriti ebaõiglane.