Izraeljan võitles maksunõude poole väiksemaks

Maksuamet määras aastaid tagasi Izraeljani ettevõttele Technomar & Adrem kokku 5,5 miljoni euro ulatuses maksunõude ja intressid, millest jäi alles umbes 2,8 miljonit eurot. Pärast intressidega arveldamist jäi maksuamet vaidluses 0,32 miljoni euroga plussi.

Maksunõude hüppeline vähenemine Izraeljani kasuks ei lükka aga ümber riigikohtu otsuse seda osa, milles märgiti, et Izraeljani ettevõte hoidus tahtlikult maksudest. Maksuvaidlus puudutas Izraeljani ettevõtte Technomar & Adrem tegevust 1990ndatel ja 2000ndate alguses. Tegemist oli viimaste aastate ühe suurema maksuvaidlusega.

“Technomar & Adremi tahtlik maksude tasumisest kõrvale hoidmine leidis lõplikult kinnitust septembris 2011, mil riigikohus tegi asjas otsuse,” ütles maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhatajat Ruth Paade.

Samas saatis riigikohus asja tagasi Tallinna halduskohtusse, et üle vaadataks maksunõude suurus. Nimelt oli tekkinud Technomar & Adremi topeltmaksustamise risk, samuti oht, et teatud osas kohaldub korduvrevisjoni keeld.

Kompromiss õigusrahu huvides. Tallinna halduskohus pani asja uuel arutamisel võimalike riskide realiseerumise tuvastamise kohustuse maksu- ja tolliametile. “Tegemist oli sedavõrd ammuse perioodiga, et topeltmaksustamise riski ja korduvrevisjoni keelu kohaldumise välistamine ei olnud ilma uut revisjoni läbi viimata ammendavalt võimalik. Arvestades kujunenud olukorda, otsustasid pooled õigusrahu huvides kompromissi sõlmida,” selgitas maksuameti jurist Paade.

Izraeljani ehk Technomar & Adremi esindaja vaidluses, maksunõustaja Ivo Raudjärv ütles, et ei pea korrektseks hakata leheveergudel kompromissi sisu kommenteerima ja lahkama, kellele kui palju õigust lõpuks jäi. “Asi oli väga keerukas ja ulatus otsaga 1993. aastasse. Mõttetu on praeguste seaduste ja arusaamade pinnalt lahata nii vanu ­aegu ja alusetu on kellegi peale halvustavalt näpuga näidata,” sõnas ta.

“Minu arvates võiks asjade käik olla õppetunniks ka ajakirjanikele. Jõustumata kohtuotsuse alusel ei maksa kedagi maksupetturiks nimetada ja teha ennatlikke järeldusi,” teatas Raudjärv. Ta pidas silmas Äripäeva artiklit möödunud aasta märtsist, mil kirjutasime Izraeljani skeemist, tuginedes sellele, et riigikohus märkis oma otsuses, et nõustub ringkonnakohtuga, et Technomar & Adremi tegevus kujutas endast maksudest tahtlikku kõrvalehoidmist. Sama toonitas värskelt ka maksuamet – riigikohtu hinnangut tahtliku maksudest hoidumise kohta nõude vähendamine ümber ei lükanud.

“Asja kohta eelmine kord ilmunud artikkel oli ebaõiglaselt halvustav minu kliendi (Izraeljani – toim) suhtes, tõi kaasa palju negatiivset tagasi­sidet äripartneritelt ja jättis halba valgusse minu kui esindaja. Praeguseks on selge, et ma ei ajanud seda asja ilmaasjata, see maksuotsus ei olnud seadusega kooskõlas ning minu seisukoht sai kinnitust,” ütles Raudjärv siiski.

Skeem Mai saare ja Utah’ kaudu. Mullu 2. märtsil ilmunud kaaneloos kirjutas Äripäev, et maksuameti nõue Technomar & Adremi vastu tugines skeemile, kus Izraeljani kontrolli all tegutses aastatel 1993–2001 Mani saarel registreeritud T&A Ltd ning alates 1999. aastast ka USAs Utah’ osariigis registreeritud T&A L.L.C. Ettevõtete asutaja, pangakontode käsutaja ning tehingute tegija oli Igor Izraeljan.

Mõlemal firmal tekkis kuni 2001. aastani tulu eelkõige sellest, et kolmandatelt isikutelt ostetud kaup müüdi kallimalt edasi Izraeljani suurosalusega Eesti aktsiaseltsile Technomar & Adrem või vastupidi – kaup osteti Technomar & Adremilt ja müüdi kallimalt edasi kolmandatele osapooltele. Tekkinud hinnavahe kujutas maksuotsuse kohaselt endast Eestis registreeritud Izraeljani firma Technomar & Adremi varjatud kasumit.

Edasi toimusid sündmused kiiresti – loetud kuude jooksul vahemikus 2001–2002 tehti T&A L.L.C. Eesti kontolt väljamakseid 118 miljoni krooni ulatuses sama ettevõtte Austria pangakontole.

Maksuotsuse järgi pole Technomar & Adrem nende maksete puhul nõuetele vastava algdokumendiga tõendanud, et tegemist oli ASi Technomar & Adrem ettevõtlusega seotud kuludega, ning need kuuluvad seetõttu maksustamisele. Riikohtu otsuses on selgitatud, et maksuvabastuse eelduseks on teenitud kasumi kasutamine ettevõtluses, mis peab olema tõendatud. Antud juhul oli aga ülekantud raha ettevõtluses kasutamise kontroll võimatu ning tehingud maksustati.

Tänavuses Äripäeva rikaste edetabelis oli Izraeljan 92,9 miljonile eurole hinnatud varaga 14. kohal.