Õigus lähtuda sisust, mitte vormist

“Maksuameti praktika majandusliku tõlgendamise reegli rakendamisel ning selgete juhiste puudumine on toonud kaasa õigusselgusetuse,” nentis Soraineni maksu­õiguse vandeadvokaat Priit Raudsepp. Ta märkis, et majanduslikust sisust lähtumise põhimõte on mõistlik, ent samas ei tohi see viia olukorrani, kus maksuhaldur annab tsiviil­õiguslikele ja kehtivatele tehingutele oma suva järgi alternatiivse maksuõigusliku sisu.

Eile teatas maksu- ja tolliamet, et sel nädalal jõustus kohtuotsus maksuvaidluses, mis kinnitab maksu- ja tolliameti õigust lähtuda maksustamisel tehingu tegelikust sisust, mitte vormist.

Käsundusleping maksude pärast. Maksuamet tõi teates näite käsunduslepingust. Kui inimene vormistatakse tööjõumaksude vältimiseks töölepingu asemel tööle käsunduslepinguga, ent sisuliselt täidab ta töölepingule omaseid tööülesandeid, on ametil õigus hinnata käsunduslepingu alusel osutatav teenus ümber töölepinguga töötamiseks ja määrata tasumisele kõik tööjõumaksud.

Raudsepa sõnul pole asjaolu, et maksõiguses kehtib majanduslikust sisust lähtumise põhimõte, midagi uut, küll aga tõi ta välja, et otsus ei käsitle nn OÜtamist, millele viitab maksuhaldur oma pressiteates.

Raudsepp selgitas, et OÜtamise all peetakse silmas olukorda, kus ei eksisteeri töösuhet, vaid sõlmitakse teenusleping – ühemehe firma kaudu osutatakse teisele firmale teenust. Näiteks on taolisel viisil levinud juhtimisteenuse osutamine.

Raudsepp soovitas meenutada, et maksuhaldur on saanud OÜtamise kohta varemgi lahendeid ning need on olnud tema jaoks negatiivsed. Nende puhul on määravaks saanud maksuhalduri menetluslikud apsakad. Kohtuotsust, mis lahendab OÜ-tamise sisuliselt, võib aga oodata järgmise aasta jooksul.

Amet: maksukohustusi ise kujundada ei saa. Maksu- ja tolliameti peajuristi Martin Aasa sõnul võivad eraõiguses lepingu pooled omavahelisi suhteid tõepoolest oma äranägemise järgi kujundada, kuid nad ei saa oma äranägemise järgi kujundada oma maksukohustusi.

Riigikohus jättis sel nädalal menetlusse võtmata OÜ Floberg Capital kassatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtu otsusele, milles ta taotles maksu- ja tolliameti maksuotsuse ja intressinõude tühistamist. OÜ Floberg Capital pidi täiendavalt riigile tasuma üle 2,5 miljoni euro.

“Kohtuotsus on märgilise tähendusega seetõttu, et sisuliselt on kohus öelnud, et ettevõtluses puuduvad maksustamisreeglid ja maksuhalduril on alati ­õigus tagantjärele otsustada, kellele maksukoormus panna,” ütles Floberg Capitali üks omanikest Vladimir Vinogradov.

Kaotaja: tehingud hinnati tagantjärele ümber. Vinogradov märkis, et on tähelepanuväärne, et tehingud, mida maksuhaldur asus tagantjärgi ümber hindama ja nimetas fiktiivseteks, olid muu hulgas liisingulepingud, mis olid sõlmitud krediidiasutusega, mistõttu osalesid maksupettuses justkui ka krediidiasutused.

“Loodan, et selles vaidluses ütleb oma seisukoha Euroopa õigusemõistja, kuhu on kavas pöörduda,” märkis ta.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Uku Tampere sõnul oli OÜ Floberg Capitali juhtumi puhul tehingute ümberhindamise ajendiks asjaolu, et tehingud tehti mitte arvetel näidatud isiku huvides, vaid OÜ Floberg Capital majandustegevusega seotud tehingute varjamiseks, sooviga saada maksueelist.

“Maksuhaldur hindas tehingute jada vastavalt selle tegelikule majanduslikule sisule ümber ja asendas ühe tehingute jadas osalenud isiku Floberg Capitaliga, omistades seeläbi Floberg Capitalile ka isiku maksukohustuse,” märkis Tampere.

 

Vahel läheb kiiresti lisatööjõudu vaja

Kei Karlson, Garage 48 alguse saanud GoWorkaBit asutajaNäen pidevalt inimesi, kes soovivad teha lisatööd neile sobivas kohas ja ajal. Teisalt on aga hulk ettevõtteid, kes vajavad vahel kiiresti lisatöötajaid. Näiteks vajas H&M tulevaks nädalavahetuseks lisatööjõudu ja olime neile selleks abiks.Seaduse poolelt on selline lahendus võimalik Eestis käsunduslepingu alusel. Meie hinnangul ja ka uuringute kohaselt on tööturul järjest olulisemaks kujunemas paindlikkus ja kui seadused seda ei toeta, siis olemegi probleemi ees, kus tööealine rahvastik väheneb ja ettevõtted on tööjõupuuduse probleemiga silmitsi.Samas on tegelikult olemas kvaliteetne tööjõud, mida ei saa kasutada, kuna seadused on liiga jäigad.

Tööleping pole ainus õige lahendus

Heigo Kaldra, Manpower OÜ Baltikumi tegevjuht Teeb murelikuks, kui eeldatakse, et töölepinguga töötamine on ainus ja õige viis enda rakendamiseks või oma oskuste müümiseks.Tegelikkuses on siiski globaalselt trend aja- ja kohapõhiselt töötamiselt paindlikumale tulemus- ja projektipõhisele lähenemisele. Kiirelt muutuvates oludes tuleb ette olukordi, kus tööandjatel tekib vajadus lahendada konkreetne pakiline probleem näiteks vaid mõne tunni või päevaga. Sellisel juhul on otstarbekas kasutada just käsunduslepinguid.Samuti annab käsundus­leping võimaluse näiteks noortel, lastega emadel, tudengitel, eakatel ja teistel inimestel paindlikult vastavalt neile sobivale ajagraafikule.