Maksukaitselahingus tõi edu ettevõtjate ühisrinne

Äripäev kiidab ettevõtjaid ja ettevõtlusorganisatsioone tugeva koostöö eest, millega kiirustades valminud seadusemuudatustele vastu astuti. Kindlasti sunnib selline üksmeel seaduste väljatöötajaid ja vastuvõtjaid edaspidi senisest enam arvestama ettevõtjatega ning eelnõude mõjuga meie majandus- ja ettevõtluskeskkonnale. Mitte ainult autodega seotud muudatuste puhul, vaid üleüldse.

Eile andsid Reformierakonna ja IRLi fraktsioon ühiselt teada, et on otsustanud juba menetluses olevatest eelnõudest välja võtta ettevõtluses kasutatava sõiduauto sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise, era- ja töösõitude regulatsioonide, 64eurose isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise kaotamise ja sõiduautode erisoodustust puudutava osa. Samuti tehakse ettepanek tõsta elektroonilises käibedeklaratsioonis kontrollitavate arvete piirsummat, et vähendata ettevõtjate koormust uuele süsteemile üleminekul. Kõik need muudatused olid sattunud ettevõtjate tugeva kriitika alla. Need said tuld igast ilmakaarest.

Läbisid esimese lugemise. Mõneti kummaline on, et need seadusemuudatused riigikogus üldse esimese lugemise läbisid. Samal ajal arutati ju avalikus ruumis juba elavalt nende vigade ja puuduste üle. Ilmselt oli just muudatuste seotus eelarvega peamine põhjus, miks seaduse väljatöötajad seda kohe väga jõuliselt kaitsma asusid. Nüüd on plaanis eelarvesse hinnanguliselt laekumata jäävad 24 miljonit eurot saada riigivara müügist ja riigi äriühingute dividendidest. Kate on olemas või siis leiti kiiresti. Omajagu tunnustust väärib siinkohal ka riigikogu rahanduskomisjon, kelle ilmselgel tõukel riigikogu seekord ei muutunud tavapäraseks kinnitavaks kummitempliks, vaid leidis õige olevat aja maha võtta.

Eelnõudest väljavõtmine ei pruugi selliseid seadusepunkte lõplikult prügikasti saata. Esialgu lähevad need lihtsalt n-ö laualt maha. Fraktsioonidki tunnistavad, et autode kasutamise reeglid vajavad uuendamist, ent rahandusministeerium ning maksu- ja tolliamet saavad seda edaspidi mõistlikus tempos ja osapooltega rahulikumalt läbi rääkides teha. Kindlasti lisanduvad nüüd ka vastavad analüüsid ja mõjuhinnangud. Vaevalt soovivad seaduse kokkukirjutajad kord juba nii suurt tähelepanu pälvinud seadusemuudatuste puhul teist korda mütsiga lööma minna.

Samas võivad muudatused jäädagi ellu viimata, vähemasti lähiaastail. Järgmine aasta on ikkagi riigikogu valimiste eelne aasta. Vaatamata sellele, kui hea eelnõu lõpuks ministeerium ka kokku kirjutaks, ettevõtjavaenulikkuse märk on sellel juba küljes. Keegi ei taha aga enne valimisi sellise seaduse vastuvõtmisega pildile pääseda. Välistatud pole seegi, et seaduse mõju hindamisel selgub, et koos rakendamiskulude ja hilisema kontrolliga võib see osutuda kulukamaks, kui on eeldatav tulu. Sellisel juhul poleks abi ei maksupettustega võitlemise tõhustamisel ega ammugi riigieelarve täitmisel, milleks need muudatused praegu eeskätt mõeldud olid.