• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maailma parimate majanduste seas pole Eestit

    CNNMoney pani kokku nimekirjad maailma selle aasta parimatest ja halvimatest majandustest, Eestit nende hulgas pole.

    Brunei teenis loorberid välja sellega, et seal on valituse võlg madalaim, ulatudes selle aasta prognoosi kohaselt 2,4 protsendini SKPst. See väike Aasia islamiriik on kuhjanud kokku suure varanduse nafta ja maagaasi müügist. 400 000 bruneilase elatustase on kõrge – neil pole eraisiku tulumaksu ning sissetulekult inimese kohta ollakse teisel kohal Kagu-Aasias. Riigipead sultan Hassanal Bolkiahi peetakse üheks rikkamaks inimeseks maailmas.
    Investeeringute suhtelt SKPsse – need ulatusid tänavu 61,3 protsendini – leiame esikohalt Ekvatoriaal-Guinea. Naftaleiud 1990ndatel muutsid endist põllumajandusmaad. Tänu naftavarudele kindlustas see Aafrika maa investeeringud.
    Kiireimat majanduskasvu koges Lõuna-Sudaan, kus see näitaja on 24,7%. Tänane Lõuna-Sudaan, mis lõi 2011. aastal lahku Sudaanist, on kodusõja äärel. Sel aastal ärkas maailma uusim riik majanduse mõttes ellu. Veel mullu selle riigi majandus kukkus, kuna valitsus peatas naftatoodangu. Aprillis taastus nafta tootmine ja see pani majanduse kasvama. Pea kogu tulu tuleb riiki nafta ekspordist. Majanduskasvu väljavaade aga maskeerib palju koledamat elu selles väheareneud Aafrika riigis.
    USA tõi kastanid tulest sellega, et on maailma suurim majandus (16,7 triljon dollarit).
    Luksemburg sai edumajanduste sekka tänu kõrgeimale SKP-le inimese kohta, milleks oli 110 573 dollarit. See tiitel on väikesel Luksemburgil juba teist aastat tänu väiksele elanikkonnale ja pangandusest veetud majandusele. Luksemburgi elatustaset mõjutavad finantsteenuste sektorisse tööle tulevad välismaalased.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Skillz – mäng pole lõppenud ning palju on veel tõestada
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.