Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IT-sektor võtab pikki samme

    Eesti IT-sektor naudib õitsengut ja kinnisvara seisab tugeval pinnasel, näitas konjunktuuriinstituudi värske baromeeter. IT-ettevõtted müüsid viimasel kolmel kuul rohkem teenuseid ja sama head minekut on oodata ka 2014. aasta esimeses kvartalis, selgus detsembrikuisest baromeetrist.

    Suurema nõudluse tõttu on 36% ettevõtteid viimastel kuudel töötajaid juurde võtnud ja 41% kavatseb uusi töötajaid palgata ka aasta alguses. Samas tõusevad IT-teenuste hinnad. Käibe kasvu takistab 33% ettevõtjate sõnul kvalifitseeritud tööjõu nappus. 25% IT-ettevõtteid on aga baromeetri järgi seisukohal, et neid ei takista arengus miski.
    Microsofti Balti regiooni juht Rain Laane sõnul on IT-valdkonna peamine probleem hea tööjõu puudus. Laane avaldas heameelt, et hästi on käima läinud IT Akadeemia, mis annab valdkonnale lootust paari aasta pärast kvalifitseeritud tööjõudu juurde saada. “Tahaks loota, et ei lähe hinna- ega palgaralliks. Palgaralli ei vii seda majandust edasi,” ütles Laane.
    Pigem taastumine kui buum. Lisaks IT-le valitseb kindlustunne kinnisvaras, kuigi kiire hinnatõus on kliendid ette­vaatlikumaks muutnud.
    1Partner Kinnisvara­grupi osanik Martin Vahter ütles, et kinnisvarabuumist rääkida ei saa. “Pigem on tegemist languse järel taastumisega,” lausus ta ja lisas, et järsk elavnemine oli ainult uute korterite turul. Samas tõusid ka järelturukorterite hinnad.
    Vahter märkis, et möödunud aastal tehti  võrreldes eelnenuga rohkem tehinguid ja hinnad kasvasid, aga seda, et kliendid oleks kaalutletavamaid otsuseid teinud, ta ei täheldanud.
    Tema sõnul ei tehta tehinguid ka sama kiiresti kui buumi ajal, mil korter osteti nädal pärast mõtte tekkimist. “Jah, 2013. aastal oli turg kõvasti elavam kui 2012. aastal, aga superbuumiga võrrelda ei saa,” nentis Vahter.
    Samal ajal tunnevad ehitusettevõtted end järjest ebakindlamalt, seis on 24 punkti halvem kui mullu samal ajal ja oluliselt halvem pikaajalisest keskmisest. 70% ettevõtetel on järgmisel kolmel kuul vähem tööd ja iga kolmas ettevõte koondab. 29% ettevõtete hinnangul pöörduvad ehitustööde hinnad langusele.
    Kaubanduses pole tugevat tõusu. Kaubandus­ettevõtete olukord püsib rahuldav, hindas 71% juhtidest. Halva seisukorra üle kurtis 13%.
    Aasta lõpukuud on kauplustele alati hea müügi­aeg. Detsembris märkis 45% kauplustest, et müük on viimaste kuudega kasvanud. Aasta algul jätkuvad soodusmüügid, kuid järgnevad kuud on tavaliselt väiksema käibega. Üldine rahuldav olukord jääb kaubandusettevõtete juhtide hinnangul siiski püsima ka 2014. aasta esimesel poolaastal.
    Halvem on olukord tööstusettevõtetel, hinnangud langesid detsembris 19 punkti allapoole pikaajalist keskmist. Siiski on tase veidi parem kui mullu. Toodangu maht tõenäoliselt lähiajal ei kasva, rohkem suudab toota vaid 15% ettevõtetest, 46 protsendil püsib maht praegusel tasemel ja 39 protsendil väheneb.
    Tarbijate kindlustunne oli detsembris pisut parem kui aasta tagasi. Kuna palgad on kasvanud ja tööturu olukord paranenud, hindavad tarbijad oma pere majandusolukorda varasemast paremaks. 55% vastanutest hindas, et kulutab sama palju kui teenib, säästa suudab 37%. Vastajatest 8% elab kas varasematest säästudest või on võlgades.
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Investorite ebakindlus tekitas USA börsil erisuunalist liikumist
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?