Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kopsakas dividendivõtt näitab mõtteviisi muutust

    Rahandusministeerium teatas sellel nädalal, et eraettevõtted maksid mullu pea poole rohkem dividende kui 2012. aastal. Huvitav asjaolu on ka see, et dividendivõtjate hulgas oli väga suur osakaal nendel ettevõtetel, kes maksid dividende esimest korda viimase viie aasta jooksul.

    Äripäeva hinnangul on see selge märk, et ettevõtjad tunnevad oma jalgealust järjest kindlamana. Masuaastate pidev püksirihma pingutamine ja kartus firmasse vaikselt kogunevat raha puutuda tüütab lõpuks ära, elada tahaks ka ju.
    Majandus stabiliseerub ning väljavaated rahulikumale ja priskemale homsele paistavad aina realistlikumad. Miks siis mitte lõpuks ometi ka veidi kulutada, minna ümbermaailmareisile, soetada kinnisvara Hispaanias või teha heategevust.
    Investeerimiseks võib nappida ideid. Teisest küljest on ohter dividendide võtmine märk ka sellest, et praegu ei osata või ei taheta enam investeerida. Justkui oleks otsa saanud ideed või on osa kartusest kes-teab-mida toova homse ees siiski veel alles ja seetõttu ei juleta laieneda. Loodetavasti on tegu siiski omalaadse hingetõmbehetkega ettevõtjate jaoks ja suure tõenäosusega järgmistel aastatel nii palju raha enam firmadest välja ei võeta, vaid leitakse koht, kus see raha uuesti ja uut raha tegema panna.
    Sestap peab riik ühtlasi arvestama, et kui mullu kasvas juriidilise isiku tulumaksu laekumine riigikassasse pea 30 protsenti, siis edaspidi nii kopsaka kasvu jätkumisele kindel olla ei saa.
    Äripäev paneb just praegu kokku oma iga-aastast Dividendide TOPi ehk dividendivõtjate pingerida, mis ilmub jaanuari lõpus. Kui traditsiooniliselt tundub, et edukas olemiseks peab olema pigem suurfirma, siis tänavu on dividendide pingerida koostades silma torganud hoopis midagi muud. Eestis on tekkinud palju väikeseid edukaid ettevõtteid, leidlikke nišiärisid, mis on leidnud hea äriidee ja selle elujõuliselt teostanud. Lõpuks on jalad alla saanud sedasorti ettevõtjad, kelle puhul on see mitte niivõrd äri, kui elustiil. Ja selle üle on ainult hea meel. See annab julgust ka teistele, kes on mõnda südamelähedast ärimõtet juba võib-olla aastaid mõlgutanud, aga pole seni uskunud, et millegi sellisega võiks ka peret toita.
    Investeeringute tulumaksuvabastuse idee töötab. Mida veel mullune korralik juriidilise isiku tulumaksu laekumine näitab, on see, et kunagine idee ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastusest, mis on aastate jooksul palju kriitikat saanud, on siiski heaks ja töötavaks osutunud. Lõputult ei jaksa ega taha investeerida, aeg-ajalt võtad ikka raha välja ka ja siis saab riik oma osa kätte. Samuti võiks dividendide massiline võtmine eeldatavalt tarbimist ergutada.
    Küllap on nii mõneski peres, kus viimastel aastatel koondamis- või pankrotihirmus hoolikalt mustadeks päevadeks sääste kogutud, just sel talvel üle mitme aasta ostetud jälle soojamaareis või suusapuhkus. Või kaalutakse auto väljavahetamist, suurema ja uuema kinnisvara soetamist.
    Märgatavalt kasvanud dividendide väljavõtmine näitab masuaegse mõtteviisi muutumist, milleks on ka aeg. Laussäästmiselt tasub minna üle mõistlikule tarbimisele. Elu tahab elamist ja majandus elavdamist.
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Investorite ebakindlus tekitas USA börsil erisuunalist liikumist
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?