- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti pankade kasum kasvas
Reedel avalikustatud Eesti Panga pangandusstatistika järgi teenisid Eestis tegutsevad pangad eelmisel aastal 444 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 28% enam kui aasta eest.
Kasumil aitas kiirelt tõusta tütarfirmadest erakordselt saadud 125 miljoni euro eest dividenditulu. Ilma selleta oleks kasum jäänud aga 7,5% aastatagusele alla.
Statistikast selgub, et Swedbank sai 2013. aasta teises kvartalis 75 miljoni euro eest erakorralist dividendiulu ning keegi pankadest võttis tütarettevõttest neljandas kvartalis 50 miljonit eurot dividende. Varasematel aastatel pole kordagi nii suuri dividendimakseid tehtud.
Arvestades dividendinumbrite suurust, peab tegu olema turu suuremate tegijatega. Nii Swedbank kui ka SEB keeldusid aga pangandussektori statistika kohta kommentaare andmast, põhjendades, et nad pole veel ise oma neljanda kvartali tulemusi avaldanud. Swedbank ei soostunud selgitama ka juba avaldatud tulemustes näha olevat teise kvartali dividendimakset.
Swedbank avalikustab tulemused 28. jaanuaril ja SEB 5. veebruaril.
Intressitulu vähenes. Intressitulu teenisid pangad aastaga laenude pealt 441 miljonit eurot ehk 96 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Samas langes ka hoiuste pealt klientidele langev intressikulu aastaga 169 miljonilt 96 miljonile eurole.
Võrreldes 2008. aastaga on pankade teenitav intressitulu ja -kulu täielikult kokku sulanud. Toona teenisid pangad intressituluna koguni 1,28 miljardit eurot ja maksid välja 0,87 miljardit eurot.
Teenustasutulu kasvas aastaga 180 miljonilt 190 miljonile, samas ka teenustasukulu tõusis 48 miljonilt 61 miljonile eurole.
Kommertspankade laenuportfelli mahu kasv jäi eelmisel aastal üle-eelmisele alla. Kui 2013. aastal kasvas laenuportfelli maht 15,00 miljardilt 15,39 miljardile eurole, siis aasta varem oli mahu kasv 0,68 miljardit eurot.
Eesti ettevõtetele, majapidamistele, valitsusele ja krediidiasutusele antud laenude kogumaht kasvas eelmisel aastal viimase viie aasta kiireimas tempos, kuid ulatus vaid 2,2%ni, küündides perioodi lõpuks 14,43 miljardi euroni.
Esimene kasvuaasta pärast kriisi. Kodumajapidamistele antud laenude maht kasvas aastaga 0,1% ja ulatus 6,84 miljardi euroni. Tegemist oli esimese kasvuaastaga pärast 2008. aastat. Ettevõtetele antud laenude maht ulatus 6,29 miljardini ning kasvas 1,6%.
Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid 2013. aastal 5,1%. Aasta lõpu seisuga oli hoiuseid kokku 9,1 miljardit eurot, millest majapidamistel 5,0 ja ettevõtetel 4,1 miljardit eurot. Majapidamised suurendasid aastaga pangahoiuseid 297 miljoni ja ettevõtted 143 miljoni euro võrra.
Hetkel kuum
Laenuintressimäärad püsisid kogu aasta jooksul madalal. Detsembris väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 2,5% ja 3,1%. Sarnasel tasemel on laenuintressimäärad madala Euribori ja küllaltki stabiilsete intressimarginaalide mõjul püsinud juba rohkem kui aasta.
17. jaanuari luubiloos kirjutas Äripäev, et Eesti on pankade paradiis, kuna siin tegutsevad pangad olid 2012. aasta tulemuste põhjal Euroopa Liidus kõige kasumlikumad. Vaata pikemalt siit .
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele