Eesti pankade kasum kasvas

Artikkel

- Uudised
- Raivo Sormunen
- 27. jaanuar 2014 kell 5:57
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti pankade kasum kasvas
Reedel avalikustatud Eesti Panga pangandusstatistika järgi teenisid Eestis tegutsevad pangad eelmisel aastal 444 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 28% enam kui aasta eest.
Kasumil aitas kiirelt tõusta tütarfirmadest erakordselt saadud 125 miljoni euro eest dividenditulu. Ilma selleta oleks kasum jäänud aga 7,5% aastatagusele alla.
Statistikast selgub, et Swedbank sai 2013. aasta teises kvartalis 75 miljoni euro eest erakorralist dividendiulu ning keegi pankadest võttis tütarettevõttest neljandas kvartalis 50 miljonit eurot dividende. Varasematel aastatel pole kordagi nii suuri dividendimakseid tehtud.
Arvestades dividendinumbrite suurust, peab tegu olema turu suuremate tegijatega. Nii Swedbank kui ka SEB keeldusid aga pangandussektori statistika kohta kommentaare andmast, põhjendades, et nad pole veel ise oma neljanda kvartali tulemusi avaldanud. Swedbank ei soostunud selgitama ka juba avaldatud tulemustes näha olevat teise kvartali dividendimakset.
Swedbank avalikustab tulemused 28. jaanuaril ja SEB 5. veebruaril.
Intressitulu vähenes. Intressitulu teenisid pangad aastaga laenude pealt 441 miljonit eurot ehk 96 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Samas langes ka hoiuste pealt klientidele langev intressikulu aastaga 169 miljonilt 96 miljonile eurole.
Võrreldes 2008. aastaga on pankade teenitav intressitulu ja -kulu täielikult kokku sulanud. Toona teenisid pangad intressituluna koguni 1,28 miljardit eurot ja maksid välja 0,87 miljardit eurot.
Teenustasutulu kasvas aastaga 180 miljonilt 190 miljonile, samas ka teenustasukulu tõusis 48 miljonilt 61 miljonile eurole.
Kommertspankade laenuportfelli mahu kasv jäi eelmisel aastal üle-eelmisele alla. Kui 2013. aastal kasvas laenuportfelli maht 15,00 miljardilt 15,39 miljardile eurole, siis aasta varem oli mahu kasv 0,68 miljardit eurot.
Eesti ettevõtetele, majapidamistele, valitsusele ja krediidiasutusele antud laenude kogumaht kasvas eelmisel aastal viimase viie aasta kiireimas tempos, kuid ulatus vaid 2,2%ni, küündides perioodi lõpuks 14,43 miljardi euroni.
Esimene kasvuaasta pärast kriisi. Kodumajapidamistele antud laenude maht kasvas aastaga 0,1% ja ulatus 6,84 miljardi euroni. Tegemist oli esimese kasvuaastaga pärast 2008. aastat. Ettevõtetele antud laenude maht ulatus 6,29 miljardini ning kasvas 1,6%.
Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid 2013. aastal 5,1%. Aasta lõpu seisuga oli hoiuseid kokku 9,1 miljardit eurot, millest majapidamistel 5,0 ja ettevõtetel 4,1 miljardit eurot. Majapidamised suurendasid aastaga pangahoiuseid 297 miljoni ja ettevõtted 143 miljoni euro võrra.
Laenuintressimäärad püsisid kogu aasta jooksul madalal. Detsembris väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 2,5% ja 3,1%. Sarnasel tasemel on laenuintressimäärad madala Euribori ja küllaltki stabiilsete intressimarginaalide mõjul püsinud juba rohkem kui aasta.
17. jaanuari luubiloos kirjutas Äripäev, et Eesti on pankade paradiis, kuna siin tegutsevad pangad olid 2012. aasta tulemuste põhjal Euroopa Liidus kõige kasumlikumad. Vaata pikemalt siit .
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Pangandus
Hetkel kuum