Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EL ja Venemaa alustavad idapartnerluse konsultatsioone
Euroopa Liit ja Venemaa alustavad ekspertide tasandil kahepoolseid konsultatsioone ELi idapartnerluse lepingute võimalike majanduslike tagajärgede hindamiseks, ütles Ülemkogu president Herman Van Rompuy tänasele tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil.
Van Rompuy sõnul oli kohtumine Venemaa presidendiga produktiivne, kus avameelselt räägiti nii ühistest huvidest kui erimeelsustest. Sealhulgas sellest, kuidas ELi idapartnerluse algatus ja Venemaa juhitud tolliliit omavahel koos toimida saaksid.
"Omaltpoolt rõhutasime kasu, mida saavad idapartnerlusest kõik meie idapoolsed naabrid, Venemaa sealhulgas," ütles Van Rompuy. "Tegin selgeks, et idapartnerlus ei muuda Venemaa majanduslikke, kaubanduslikke, sotsiaalseid, inimlikke ja kultuurilisi sidemeid meie paljude ühiste naabritega," ütles Van Rompuy, mööndes, et ELi assotsiatsioonilepingute tähendust on tihti ka väärtiti mõistetud.
"Sel põhjusel leppisime kokku pidada kahepoolseid konsultatsioone ekspertide tasandil idapartnerluse assotsiatsioonilepingute ning sellest mõlemale poolele johtuvate majanduslike tagajärgede üle," ütles Van Rompuy.
Millist potentsiaali tihedam koostöö võib kätkeda, selle illustreerimiseks tõi Van Rompuy Poola näite, kus elatustase oli üheksakümnendatel aastatel võrreldav Ukrainaga. "Täna on Poola Ukrainast kolm korda jõukam," nentis ta.
Van Rompuy kinnitas, et assotsiatsioonilepingud ei ole vastuolus kaubandustingimustega, mis Venemaal on nende riikidega kauplemisel, kui joondutakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitest. Ta avaldas lootust, et Moldova ja Gruusiaga novembris Vilniuses parafeeritud lepingud saavad hiljemalt sügiseks ka allkirjastatud. Samas kordas ta, et EL on jätkuvalt valmis allkirjastama taolist lepingut ka Ukrainaga, kui riik järgib demokraatlikke põhimõtteid ja ise nii otsustab.
Venemaa president Vladimir Putin möönis samuti, et tänasel kohtumisel sai asjadest sirgelt ja otsekoheselt räägitud. Ta oli valmis möönma, et ELi idapartnerlus ja Venemaa juhitud tolliliit saavad koos eksisteerida ja teineteist täiendada. Mida ei saa aga lubada, on Euroopas uute eraldusjoonte tekkimist, ütles Putin. Putin ütles, et tahab selgeks rääkida taolise lepingu võimalikud mõjud Venemaa majandusele.
Rääkides Ukrainast, kus valitsus täna tagasi asutus, ütles Putin, et Venemaa ei hakka valitsuse vahetusest tingituna üle vaatama läinud aasta lõpul Ukrainaga sõlmitud lepinguid 15 mld dollari suuruse laenu saamiseks ja gaasi hinna alandamiseks.
Tänase pressikonverentsi õhkkond oli lahedam kui võinuks eeldada tippkohtumisele eelnenud meeleoludest. ELi ja Venemaa liidrid võtsid taas jutuks ühtse majandusruumi, mis võiks ulatuda Lissabonist Vladivostokini ning andsid lootust, et juuni alguses toimuval järgmisel ELi-Venemaa tippkohtumisel Sotšis võib oodata edasiminekuid ELi ja Venemaa suhete uue raamlepingu osas.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.