Väikemetsa majandamine – teha ise või kutsuda ühistu appi?

30. jaanuar 2014, 00:00

Väikese erametsa omanik, kes kavatseb omandi eest heaperemehelikult hoolitsema hakata, on küsimuse ees: palju see kõik maksma võib minna ja kuidas leida koostööpartnereid, kes ei püüa nahka üle kõrvade tõmmata.

Metsanduses 1990ndatel valitsenud anarhia on jäänud minevikku, ühistuline tegevus aitab leida soodsaid lahendusi ning lisaks hulka metsamajandamisega seotud töid toetab riik.

Hiiumaa Metsaseltsi konsulent ja Eesti Era­metsaliidu juhatuse esimees Aira Toss kinnitas, et konsulendina ongi tema ülesanne esmalt metsamajandamisega alustava omaniku alusetud hirmud hajutada. “Metsanduses olid 90ndatel tõepoolest keerulisemad ajad, aga siis oli ka putkamajandus kahtlase teenindusega, ometi ei karda me ju praegu supermarketis käia. Metsandus on legaalne majandusharu ja metsaseltside tegevus on kunagist olukorda aasta-aastalt parandanud,” rääkis ta.

Toss soovitab alustada sellest, et leida üles oma piirkonna metsaühistu, kelle kaudu saab konsulendilt nõu küsida. “Kui inimene on vähegi arvutikasutaja, võiks pisut guugeldada ja koguda inforegistritest eelinfot, kas siis konsulendi või raietöö tegija tausta kohta,” soovitas ta.

Esimesed nõuanded tasuta. Võru Metsaomanike Liidu tegevjuht Erki Sok tunnistas, et paljude metsaomanike üks esimesi küsimusi on, kui suured on kulud, mis metsa majandamisega kaasnevad. “Alustame nõustamist sellest, mis on omaniku eesmärgid: kas plaan on metsast tulu teenida või lihtsalt hooldada ja endale küttepuid varuda. Tulu teenimine eeldab suuremat raiet ning metsaomanik peab seda tegevust planeerima hakates esitama keskkonnaametile metsateatise planeeritud töö või tegevuse kohta. Metsateatist omakorda saab ta esitada kehtiva metsamajandamise kava alusel. Kava koostamisega ongi seotud esimene väljaminek,” selgitas Sok.

Alates sellest aastast ei ole metsamajanduskava vaja teha juhul, kui metsakinnistu suurus on vähem kui 5 ha (varem oli see nii alla 2 ha suuruse metsa puhul). “Metsa inventeerida pole küll vaja, et samas on kava järgi lihtsam edaspidi metsas toimetada,“ märkis Toss. Kui metsamajanduskava ei ole, on omanikul õigus varuda oma metsast puitu vaid 20 tihumeetrit kinnistu kohta – talvepuud saab sealt kätte, aga müügilt suurt raha ei teeni.

Mõistlik teha ühistellimus. Kava saab metsaomanik tellida litsentseeritud metsakorraldusettevõtete käest, info nende kohta on avalik ja seda jagavad ka metsaühistud. “Võru metsaühistus on kavasid ühiselt tellitud juba 2005. aastast, välja on kujunenud kindlad, sobiva hinna ja kvaliteediga partnerid. Koos tellimine on kindlasti soodsam,” märkis Sok. Suure kinnistu puhul võib esialgne väljaminek osutuda päris suureks, ent kava koostamine on riigi poolt toetatud tegevus. Mullu kompenseeris riik läbi SA Erametsakeskus omanikule uue metsamajanduskavaga seotud kulutused täies ulatuses, kuid mitte rohkem kui 14,50 ha kohta.  Tänavu ei ole toetussummade suurus veel teada, vastav määrus on eelnõu järgus.

Ära jäta metsa seisma. Metsaomanikul tuleb valida, kas majandada oma metsa ise, liituda ühistuga või kasutada mõne metsafirma abi. Ise majandamine eeldab süvenemist nii metsa hoolduse, vajalike tööde tellimise, puiduturu kui ka maksustamisega seotud teemadesse, mis võib kujuneda üsna keeruliseks ja ajamahukaks. Toss lisas, et paljudes ühistutes korraldatakse enampakkumisi metsatööde läbiviimiseks, konsulendid aitavad leida parimaid hinnapakkumisi, ühistud korraldavad ka õppe­päevi.

“Väikemetsaomanikul, kes oma metsaga ise pidevalt ei tegele, polegi tarvis olla pidevalt muutuva puiduturuga kursis. Otse loomulikult on tema otsustada, mis aastal ta raietöid teeb: kui ikka küttepuu hinnad on nirud, ei pea puid maha võtma. Hetkel näiteks on okaspuu palgi hinnad head, kütte- ja lehtpuul aga mitte. Otsuseid pole vaja kiirustades teha: kui mets on ikka 70–80 aastat kasvanud, siis pole vaja teha oma valikuid poole tunni jooksul,” lisas ta.

Ka väikest metsaomandit ei tohiks tema sõnul mingil juhul seisma jätta. “Mets vananeb ja kaotab väärtust. Kui palgi hind on 70 eurot tm ja  küttepuu 24 eurot, siis on kahju suur, kui palgipuust ühe suvega küttepuu saab,” rõhutas ta.

Sok soovitab enne metsatööde tegemist kindlasti metsaühistu poole pöörduda. “Meie juurde jõutakse tihtipeale siis, kui ollakse pettuse osaliseks saadud, kuid siis on juba hilja. Individuaalnõustamisel teeme alustavale metsaomanikule selgeks põhitõed ja vastame edaspidi kõigile tekkivatele küsimustele. Igal omanikul on õigus saada tasuta nõu kuni 15 tundi aastas. Kuni 2 tundi on täielikult tasuta ja pikema nõustamise puhul, mis jääb 2–15 tunni piiresse, on tasuda ka omaosaluse jagu. Metsakonsulendi töötund maksab 26 eurot,” rääkis Sok.

Petturid teevad meele mõruks. Võrumaa metsaomanik Anu Somelar, kelle omandis 1996. aastast 19 ha metsa, on üks neist, kes metsa majandama hakates ka petturlusega kokku puutus. “Kõige paremast raieküpsest metsast sai teise sordi mets ja seda valusat kogemust ei taha siiamaani meenutada. Tükiks ajaks võttis metsamineku isu ära,” meenutas ta. Aastate jooksul on Somelar ise metsas toimetanud ja töid organiseerinud. “Oleme raiunud ja istutustöid teinud, harvendusraiet oleks veel vaja teha. Istutamised raha ei võta, sest kui teed metsaühistuga koostööd, siis makstakse see kulutus täielikult tagasi. Sisse istutamist on hiljem ka kontrollitud, et tööd vaid paberil ei oleks,” rääkis ta. Mullu võttis Somelar Võrumaa Metsaühistu abil ette raieõiguse võõrandamise: “Võõrandamine tehti enampakkumise korras, lepingu ühistuga oli väga asjalik – nemad kontrollivad nii tööde teostamist kui ka seda, et mets jääb pärast raiet heasse korda. Enampakkumisel saab omanik raha juba enne tööde läbiviimist kätte. Võin küll kinnitada, et paarikümne aasta jooksul on palju muutunud – iga korraga on metsategemisest natuke positiivsemad kogemused.”

Ühistute abiga on rahul ka Sulev Müürsepp, kes tellis metsaühistu kaudu harvendustööd. “Ühistu kaudu organiseeriti lõikajad ja vedajad ligi 20 ha suurusesse noormetsa. Kõik tööd said tehtud ja mina kahjumisse ei jäänud – harvendustööde käigus saadi nii paberipuud kui küttepuid. Igal aastal saan metsast oma küttepuud ka kätte ja teen tasapisi korrastustöid,” jagas ta oma kogemusi.

Tööd sõltuvad omanike huvist. Kui metsamajanduskava, mis koostatakse kümneks aastaks, on tehtud, tuleb otsustada, milliseid töid tegema hakatakse. Kavas on ära näidatud maksimaalsed võimalused ja soovitused tööde järjekorraks, ent edasised tööd sõltuvad omaniku huvidest. Näiteks võib olla vajadus metsa varuda ja müüa mõne investeeringu tegemiseks. “Konsulendi ülesanne on pakkuda välja sobivad võimalused, mis peavad silmas nii metsa kasu kui omaniku huve. Näiteks on vana metsa puhul mõistlik teha lageraie – selle töö hind on madalam harvendusraiest, mis tagab ilusa metsa. Lageraiega kaasneb aga kohustus tagada uue metsapõlve kasv, mis kasvukohast ja mullastikust sõltudes võib olla istutamise, külvamise, maapinna ettevalmistamise teostamine. Uue metsapõlve rajamine ja noore metsa hooldamiskulud on samuti riiklikult toetatud tegevus. Metsamüügist saadav tulu on maksustatav ja tuleb deklareerida – ka sellega aitavad ühistud ja konsulendid omanikul hakkama saada,” selgitas Sok.

Kõik ühes. Ühistutel on aja jooksul välja kujunenud ka koostööpartnerid, kes erinevaid metsatöid teostavad ning omanikule leitakse vajadusel nii lageraie tegija, materjali väljatooja kui autotransport. Metsatööde ettevõtete hulgas on neid, kes pakuvad kompleksteenust, aga paljud on spetsialiseerunud, näiteks ainult harvesteri tööle või väljavedamisele. Soki sõnul sõltuvad tööde hinnad raieliigist – kas tegemist on lageraie või harvendusraiega ning väljaveohinnad vahemaast teeäärsele laoplatsile. “Kompleksteenuse hinnad algavad 12 eurost tihumeetri kohta, lisandub käibemaks. Metsaomanikul on võimalik kõik teenused meie kaudu kompleksselt tellida: raie, väljavedu, müük; hiljem metsastamine, maapinna ettevalmistamine, taimede tellida, istutustööde organiseerida, seemne hankimine, noore metsa hooldus,” märkis Sok.

 

Loe lisaks

www.eramets.ee
Eesti Erametsanduse portaal

www.erametsaliit.ee
Eesti Erametsaliit

www.metsaselts.ee
Eesti Metsaselts

Hinnanäited
www.metsahing.ee – hinnakiri
www.metsamajandus.ee – teenustööd
www.sevos.ee – hinnakiri
www.metsakoda.ee – teenused – metsatööd

 

Mis on mis?

  • Kasutusvaldusleping

Sellise majandamislepingu puhul tuleb lepingus väga täpselt sätestada, missugused õigused on kasutusvaldajal. Alati peab arvestama, et selle lepinguga võib metsaomanik ära anda kõik õigused peale metsamaa müügi õiguse. Need lepingud on väga riskantsed, vajavad häid juriidilisi ja erialaseid teadmisi ning võivad asjatundmatuse korral kaasa tuua palju ootamatusi.
Kui omanik pole lepingut sõlmides kõike piisavalt läbi kaalunud, saab kasutusvaldaja tellida uue metsamajandamiskava, teha enda valitud eraldistel seaduse piires raiet, müüa puitu jne. Kindlasti tuleb uurida kasutusvaldaja tausta, konsulteerida juristiga, kes tunneb metsandust ja õigusakte. Kasutusvalduslepingu sõlmimist soovitame arutada metsanduskonsulentidega.

Allikas: eramets.ee

 

Tasub teada

  • Mets on killustunud omanike vahel

Maakatastri ja kinnistusregistri andmetel oli 2011. aastal Eestis 97 272 metsaomanikku, kellest 96% on füüsilised ja 4% juriidilised isikud.
Pindalaliselt kuulus füüsilistele isikutele
747 798 ha ja juriidilistele isikutele 262 079 ha. Keskmine füüsilisele isikule kuuluva metsamaa pindala on 8,02 ha ja juriidilisele isikule kuuluva metsamaa pindala 65,66 ha.
Metsamaa suuruse ja elukoha asustustüübi järgi on suurima arvu ja metsamaa pindalaga maal elavad metsaomanikud (35 320 omanikku, 357 151 ha), järgnevad linnas elavad metsaomanikud (25 534 omanikku, 212 410 ha), alevis elavad metsaomanikud (9726 omanikku, 91 631 ha) ja välismaal elavad metsaomanikud (1408 omanikku, 10 677 ha).
Maaomandi killustatusest tulenevalt ei ole metsade majandamise rentaablus piisav selleks, et investeerida metsamuldade veerežiimi reguleerimisse, uutesse metsandustehnoloogiatesse ja metsandussaaduste töötlemisse või suurendada keskkonnaväärtusi.
Hinnanguliselt 30% Eesti metsamaast on aktiivsest majandamisest väljas.

Allikas: erametsakeskus

 

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. January 2014, 17:02
Otsi:

Ava täpsem otsing