Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Peavigastus võib hüüda tulles
“Kõrgelt kukkumine” on ühelt poolt film lumelauasõidust ja kustumatust kirest, kuid teisalt räägib see olulise loo ka sellest alast võõrastele ja täiskasvanutele.
Eestisse sobitub see film, kus tulevikulootus Kevin Pearce kaotab süütu kukkumise tõttu oma tuleviku lumelauamaailmas, hästi aega, mil pea vigastamist võimaldavate spordialade harrastamine ning sellega ka kiivri kandmise vajalikkuse üle käiv diskussioon üha levimas.
Pearce maandus 2009. aastal olümpiaeelses trennis õnnetult ja sai ajukahjustuse. Film näitab tema ja ta perekonna lugu kahe aasta jooksul, mil ta sellest paranes ning uuesti kiiruste juurde tagasi ihkas.
Kiiver päästis, aga mitte kõige eest. Ta küll kandis elu päästnud kiivrit, kuid teekond tagasi endaga hakkama saava inimese juurde oli pikk, vaevaline ning raske lisaks talle endale ka tema perele. Ühelt poolt hoidis pere tugevalt ühte ning toetas palju enam, kui paljudele osaks saab, kuid teisalt pani lauduri õnnetus ning kihk mäele tagasi minna ta lähedased muretsema, kas nad peavad ootama kõnet järgmisest õnnetusest ning taas seda õudust läbi elama. Õudust, mida nad ei ole endale ise valinud.
Kõnekas on seejuures filmis Pearce’i ema, kes selle kahe aasta jooksul oluliselt vanemaks muutub.
Mängi end kannatanuks. Kokkuhoidva perekonna lugu avas mulle uue vaatenurga, millele tasub tähelepanu pühendada ka neil, kes kirglikult kiivrikandmise vajalikkuse ja mõttetuse üle diskuteerivad.
Selle illustreerimiseks sobib näiteks üks mõtteharjutus, mille olen ka ise õnnetu juhuse tõttu selgroovigastusega kiirabis lebades läbi tegema pidanud. Kujuta ette, et sinuga juhtub midagi ja selle kohta saab keegi lähedasim haiglast kõne. Ja siis püüa panna end lähedase rolli, kes selle kõne saab.
Lähedased peavadki üksteise eest hoolitsema, kuid näiteks mind kohutas kiirabivoodis mõte, et paneksin kedagi lisaks muretsemisele ka sundolukorras hoolitsema, kui ma ise endaga enam hakkama ei saa. Pearce’i õnnetus, nagu ka mul, lõppes tegelikult õnnelikult, muutes isiklikku maailma ja valikuid-otsuseid.
Pea kaitseb teatud piirini. Sellest, kui õrn ja habras on meie hallollus, millest meie heaolu sõltub, kirjutab põhjalikult ka USA aktiivse elustiili ajakiri Outside 2013. aasta detsembrinumbris.
Ka väike peapõrutus, mille võib saada näiteks vutti tagudes, võib oluliselt ajuehitust ja funktsioone muuta. See aga võib aju omanikule tähendada, et algab hoopis uus elu.
Hinnang
“Kõrgelt kukkumine” (“The crash reel”)
Hinnang: 10
Loe: ajakiri Outside “Peale õnnetust ehk sisevaade ajutraumade kasvu”
http://bit.ly/1kqPdGm