Edukat saneerimist näeb harva

Hoolimata sellest, et saneerimisseadus sai kolm kuud tagasi viieaastaseks, on meedet harva kasutatud. Veel harvem on selle kasutamine positiivse tulemuseni viinud.

Kohtute inforegistri andmetel on alates 2008. aastast kuni selle aasta jaanuari lõpuni esitatud 159 saneerimisavaldust, millest vaid ligi 20 on leidnud positiivse lahenduse.

Üks vähestest eduka saneerimise näidetest on Nordnet OÜ, jahutatud ja külmutatud toodete käitlemist ning lao- ja logistikateenust pakkuv ettevõte. Nordneti juhatuse liige Madis Laansalu rääkis uhkustundega hääles, kuidas hoolimata sellest, et keegi edukasse saneerimisse ei uskunud, suudeti saneerimine läbi teha ning isegi planeeritust poole lühema ajaga. 21. veebruaril tuli Harju maakohtu otsus Nordneti saneerimismenetluse ennetähtaegsest lõpetamisest.

Võrreldakse pankrotiga. “Saneerimisele pannakse väga sageli võrdusmärk pankrotiga. Saneerimisel on negatiivne kuvand ja ärimehed lükkavad selle nii kaugele, et saneerimise kasutamise mõttekus kaob,” hindas Laansalu. Saneerimise ajal tundis ettevõte negatiivset kuvandit tema sõnul eriti tugevalt, vahel tunti end lausa pidalitõbisena. Usk ettevõttesse kadus ning see tõi juurde koormust ja viis energiat.

Hansabussi juhatuse esimees Neeme Tammis on samuti eduka saneerimise läbi teinud. 2008. aastal tegi ettevõte suuremad sisemised ümberkorraldused. “Numbrid näitasid ja ka tajusime, et majanduses lähevad tõenäoliselt asjad käest ära,” meenutas Tammis. Ümberkorraldused hõlmasid tema sõnul laenude restruktureerimist, masinapargi olulist vähendamist, personali vähendamist, ostulepingute tingimuste ümberrääkimist, kulude ja palkade vähendamist ning osa ärisuundade sulgemist või olulist ümberkujundamist.

Aastaga kahjumist välja. Tammis meenutas, et kui 2008. aastal teenis ettevõte 571 735 euro suuruse kahjumi, siis 2009. aastal oli tänu julgetele muudatustele 490 866 euroga plussis. Hansa­bussi ja selle tütarettevõtete puhul toona ametlikku saneerimiskava ei kasutatud, vaid toimetati omal initsiatiivil.

Nordnet jõudis saneerimiseni Laansalu sõnul nii valede juhtimisotsuste kui ka omanike lahku­kasvamise tõttu. Tema hinnangul saab äri teha vaid siis, kui algkapitali korstnasse kirjutad ega muretse raha kaotamise pärast, mis juhib firma valele poole.

Pank hindas lootusetuks. Kuigi Swedbank hindas veel 2011. aastal Nordnet Eesti saneerimise ebatõenäoliseks ning võlausaldajate huve kahjustavaks, on Laansalu sõnul praeguseks kohustused lahendatud ja võlad tasutud.

Laenulepingute alusel nõudis Swedbank võlausaldajana ettevõttelt tagasi üle 6,7 miljoni euro, millele lisandusid intressid ja viivised. Vaidlusi Nordnetil enam üleval pole.

Saneerimine võttis aega kolm aastat, vaid poole plaanitud kuuest aastast.

Saneerimisseadus võeti Eestis vastu 2008. aasta detsembris. Sellest ajast on Harju maakohtu andmetel algatatud enam kui sada saneerimismenetlust. Krediidinfo 2012. aasta pankroti­statistika näitab, et sama ajaga on välja kuulutatud 3625 ette­võtte pankrot.

Päästeparve asemel piraadilaev

Saneerimist on kasutatud ka pahatahtlikul viisil. Alo Lillepeale ja Tanel Peetersile kuulunud Celander Ehituse pankroti­halduri Terje Eipre hinnangul on ettevõttes  kasutatud saneerimismenetlust firma varadest tühjaks tegemiseks.Celanderi kohustused olid kokku ligi 20 miljonit eurot, millele lisandusid pankrotimenetluses nõudeavaldust mitte esitanud võlausaldajate nõuded.  Pankrotihalduri hinnangul oli neid vähemalt 5,7 miljoni euro ulatuses.

Seadus täienes

Väätsa Agro saneerimisvaidlus aitas seadust paremaks muuta.Advokaatide hinnangul tõi saneerimisseadusesse selgust praegu Trigon Agri kontserni kuuluva Väätsa Agro saneerimisvaidlus, kus riigikohus täpsustas, et kui kohus saneerimiskava ei kinnita, on ettevõtjal võimalus ilma kaheaastase piiranguta uus kava esitada.Riigikohtu otsus tõi välja, et võlausaldaja saab pandiga tagatud nõuet vähendada vaid ulatuses, milles nõue on tagamata. Samuti on pandiga tagatud nõude asendamine saneeritava ettevõtte osalusega võimalik ainult siis, kui võlausaldaja sellega nõus on. Nõude asendamine osalusega peab toimuma selliselt, et restruktureeritakse kogu senine osalus äriühingus.

 

Saneerimisseadus

Võeti vastu 2008. aastal.Kasutatakse ettevõtte päästmiseks pankrotist ja likvideerimisest.Mõeldud ettevõtetele, mille olukorda saab ümberkorraldustega paremaks muuta.Algatajaks peab olema ettevõtja ise. Kui ettevõtte suhtes on juba algatatud pankrotimenetlus või on tehtud kohtumäärus ettevõtja sund­lõpetamise kohta, ei saa saneerimist enam algatada.

 

Ministeerium reformib seadust

Justiitsministeerium soovib saneerimisseaduses muuta seda, et saneerimise ajaks ei peatu tehingute tagasivõitmise tähtajad, et saneerimismenetluse ajal ettevõtja poolt võõrandatud vara ja tehtud tehinguid ei oleks võimalik järgnevas pankrotimenetluses enam tagasi võita.Praktikute arvamusi oodatakse saneeritava ettevõtjaga seotud isikute, nende lähikondsete nõuetega, mida käsitletakse praegu saneerimismenetluses võrdsena teiste tavavõlausaldajate nõuetega.Seaduses vaadatakse üle kohtule saneerimiskava esitamise tähtajad. Arutatakse, kas anda võimalus saneerimismenetluse käigus saneerimiskava muuta ning lubada suuremat paindlikkust saneerimismenetluse algatamise eeldustes.

 

Koostöö läheb edasi

Ingrid Sinimets, Nordneti äripartner, Viru Rand OÜ müügijuhtMeid Nordneti saneerimine ei mõjutanud. Nad annavad endast maksimumi, suhtlevad ja kuulavad klienti palju rohkem. Koostöö on väga meeldiv ja äripartnerist ilmajäämist me ei kartnud.

Haruldane olukord

Indrek Niklus, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhatajaJustiitsministeeriumi hinnangul on saneerimisseadus täitnud oma koha Eesti maksejõuetusõiguse valdkonnas. Seaduse ettevalmistamisel hindasime, et rakendamise esimestel aastatel võiks olla ca 5–6 saneerimiskava kinnitamist aastas ja selle eesmärgi on seadus üldiselt ka täitnud. Saneerimine on nii Eestis kui ka kogu maailmas pigem harvaesinev olukord, mida saab teha ainult teatud asjaoludel, milleks on näiteks osanike või aktsionäride valmisolek täiendavalt panustada firma päästmisse, võlausaldajate usk juhtidesse ja ühingu heasse tulevikku ning hea, elujõuline äriplaan. Peamine põhjus, miks praegu paljud saneerimisavaldused tagasi lükatakse, ongi see, et tegelikult on saneeritav äriühing maksejõuetu ja tuleks alustada pankrotimenetlust, või pole võlausaldajate nõusolekut saneerimiseks.

 

Millal saneerimine aitab?

1. Kasuta, kui on võimalik firmat päästa.Saneerimisel pole mõtet, kui olukord on hapu ja võlausaldajate emotsionaalne panga­arve on tühi. Nordneti juhatuse liikme Madis Laansalu sõnul ei jõua realistlike lubadusteta kaugele. Nordnet alustas Laansalu hinnangul saneerimist õigel ajal, siis, kui kohustuste hulk oli 10 miljoni euro ligidal.

2. Tuleb häbist üle olla.Hansabussi juhatuse esimees Neeme Tammis meenutas, et saneerimine oli juhtkonnale psühholoogiliselt raske ning ükski läbirääkimine ei olnud meeldiv. Laiali tuli lammutada kõik see, millesse oli pikalt usku olnud. “Kuidagi häbi oli, et pole hakkama saanud ja ego sai kõvasti pihta,” meenutas Tammis. Ta lisas, et allesjääjatega tuli kokku leppida, et väiksema sissetuleku eest tuleb rohkem tööd teha. “Kõige kriitilisem oli iseenda psühholoogilise barjääri murdmine, pärast seda läks juba kõik hooga,” hindas Tammis.

3. Tegutse varem, mitte hiljem.Tammise sõnul on oluline tegutsemise aeg. “Kui numbrid ja muud märgid näitavad, et tuleb asuda asju muutma, siis tuleb seda teha kohe,” hindas ta.

4. Vali inimesi.Laansalu tõdes, et ilma meeskonnata ei olekski saneerimine võimalik. Esiteks peab olema hea meeskond majas sees, kes äri uuesti käima lükkab, ja teiseks juriidilised nõustajad. Laansalu rõhutas, et bürokraatlike ja formaalsete vorminõuete täitmisega raskustes olev ettevõte üksi hakkama ei saa. Nordneti nõustas ja abistas advokaadibüroo Borenius ja saneerimisnõustaja Artur Suits Grand Thorton ­Rimessist.